Vedasin täna lapse jahimeeste kokkutulekule kaasa. Kujutasin ette, et tal võiks olla seal ehk huvitav ja et üleüldse peaks vahel koos lapsega olema nädalavahetusel.
Üldiselt vedas kõik viltu, laps ei tahtnud puhuda jahisarve ega kuulata räuskavaid jäägreid, nohises ja tundis mulle mu igava töö pärast kõvasti kaasa.
Õnneks andsid Vormsi jahimehed meile kamaka metssealiha ja pärast seda hakkas päike jälle paistma.
See töö jah... viimase aja kõrghetk oli see, kui läksin fotograafiga pildistama ja ta unustas aparaadi kaasa võtta.
Pildistasin siis ise oma mobiiliga.