Ma juulis ilmselt edaspidi enam puhkust ei võta. Ma ei tea, mis mul üldse arus oli.
On suveürituste tippaeg ja telefon heliseb alalõpmata. Ma mõned asjad olen lasknud endale kuidagi pähe ka määrida ja ikka meile ka loen. Samas oleks see imelik, kui näiteks kõrvitsatükeldaja võtaks koju tööd kaasa või sellega puhkusel tegeleks, eks ole. Aga need ametid, mis on seotud teatud ellusuhtumisega, seal ei tõmmata juhtmeid niimoodi puruks, sest ega inimesed pole selles süüdi, et mul puhkus on. Juhe seinast variant oleks võimalik vaid siis, kui minna välismaale, kuhugi, kus pole õiget levi ega juurdepääsu kirjakastile.Õige jah, Saaremaa sobib ka, sest vanaema juures on telefonikasutamine siiani aegajalt välistatud.
Endale tõestamiseks, et ma siiski pole täiesti pehme tüüp, võtsin aga raamatukogust sületäie raamatuid ja lugesin need kõik läbi ka. Olen siin-seal ringi sõitnud, aga laps on soovinud üldiselt koju jääda ja käia rattaga metsas ukerdamas.
Lisaks käisin ühes teatud kuulas maa-asulas ka. Täiesti
eraviisiliselt, niisama. Istusime Vahemerega natuke liivakasti serval ja
vaatasime, mis tehakse.
Tegelikult ei osanud ma seda päris nii
ette kujutada. Mänguväljak on väike: liumägi, kaks kiike. Lapsi aga
palju. Lapsed olid hästi riides, värviliselt ja puhtalt. Tumedad ja
heledad ning minu kõrva järgi räägiti vähemalt nelja keelt. Välislapsed
olid poisid, tüdrukuid polnud kas lastud mängima või siis tegid nad seda
mujal. Eesti lapsed olid valdavalt plikad.
No ja siis
juhtus see, mis ikka, kui on poisse ja tüdrukuid, nimelt ühed võtavad
teiste vastu punti. Välispoisid turnisid liumäest üles ja plikad
üritasid neid omakorda alla sõites maha niita. Või kiigelt minema puksida. Poisid tegid plikadele "BUUUU!" ja plikad kilkasid.
Tavaline värk.
Ühel
hetkel aga tormas salk plikasid minema, omavahel rääkides: "Lähme
ütleme, et nad hirmutasid meid ja võtsid kõik asjad endale!"
Kaebama
minna polnud kauge, kohe selle ühe kortermaja vastas on kohalike
kortermaja, mille ees lösutasid jõmmid. Nad ainult ootasid märgusõna, et
püsti hüpata ja mörinal mänguväljakule minna korda looma.
Kohalik kaupmees oli mulle enne kõrva sosistanud, et kohalike endiga on palju rohkem probleeme, kui nende teistega. Ja et käigu inimesed ometi välismaal ja ärgu kartku igat uut asja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar