Pühapäev, 31. oktoober 2010

Ja koolivaheaeg on läbi ka

Lapse õpetaja abiellus ja valis selleks muidugi koolivaheaja. Lastele ta teatas, et seetõttu ei saa ta pärast vaheaega kohe koolis tagasi olla, sest on väiksel reisil Madagaskaril. Teda asendab aga õppealajuhataja.
Õppealajuhataja võimas väli on juba praegu tunda.
Erinevalt noorest armsast klassijuhatajast, keda alati eesnime pidi mainitakse, kutsutakse õppealajuhatajat ees- ja perekonnanimega.
Ka on teada, et ta on karmi moega ja paneb kõvasti rõhku koolivormile - kui ühel lapsel vormi seljas polnud, siis hüppas talle kohe sööklas juurde ja tahtis seletust.
Ise ta kannab ka iga päev koolivormipluusi, tavaliselt ka vesti. (Sama teeb ka suurkooli direktor, kellel reeglina on lokikuhila otsas veel ka koolimüts.)
Klassijuhatajat pole aga keegi iial vormipluusiga näinud ja lapse kinnitusel ei suudaks ta seda isegi ette kujutada. (Ma ei suudaks kunagisest kooliajast ka ühtegi ruudulise koolivormiseelikuga õpetajat ette kujutada!)

Loodame, et pikaajalise pedagoogilise kogemusega ja võimekas õppealajuhataja lapsi kohe šokki viia ei suuda. Ma mäletan oma kooliajast, et vahel olid need vanemad asendusõpetajad uskumatult toredad ja nendega oli kerge õppida ka kahemeestel, kes alati kohe paremaid hindeid said. Aga vahel olid nad karmid ja napisõnalised nagu mingid keskaegsed timukad ja põhjustasid enda eel kabuhirmu laineid.

Noh, kena novembrit kõigile igatahes!

Reede, 22. oktoober 2010

Koolivaheaeg on alanud

Koolilaps sai neljade-viitega tunnistuse, käitumine ja hoolsus on tal muuseas eeskujulik.
Hämmastav.
Ma arvan, et minu kooliajal pandi käitumishindeks "hea" peamiselt sellepärast, et õpetajad täitsid tunnistusi käsitsi ja "eeskujulik" on palju pikem sõna.

Vaheajal koolilaps käis kohe ka kinos Supervarga-filmi vaatamas, sõi friikaid ja nüüd mängib lörtsist ja pimedusest põrmugi hoolimata väljas palli.

Koduseid töid pole vaja teha ja elu on päikseline.

Teile ka kõigile head vaheaega!

Pühapäev, 17. oktoober 2010

Uuemaid tervisenõuandeid


Täna kuulsin taas üht ilu- ja terviseloengut, mis kuulutati maja ajaloo parimaks.
Las ma mõtlen.

- Liigesevalud. Kui inimesed ei liiguta, siis kipub liigesevõide juurdetekkimine jääma väheseks, põlved hakkavad raksuma ja liigesed kuluma. Liigesed töötavad ka trennis, aga siis tekib pidevalt uut liigesevõiet ja kulumine on lõpuks väiksem.

- Paksude näonahk võib olla siledam, kuid on tavaliselt kehvem (õhem, kuivem ja üldse) - hapnik ei pääse ma-ei-mäleta mis osadeni, veresoonte seinad lähevad hapraks ja paindumatuks ning suurte temperatuuride vahetudes ei suuda näonahk sellega vajaliku kiirusega kaasa minna, mis võib tekitada veresoontes kahjustusi.

- Tunnine trenn annab keemiliselt sama efekti, mis antidepressantide võtmine, lisaks kasu liigestele ja organismile üldse.

- Nüüd lõpuks on mingid uuringud tunnistanud geneetika jõudu ja seda, et mõnedes peredes koguneb kaal inimestel kergemini. Aga needsamad teadlased on välja jõudnud uurida ka selle, et liikumine aitab selle geeni ekspressiivsust (loengupidaja sõnad) maha suruda.


Loengul oli ka üks kaaskursuslane, peenike nagu kõrs, on teine vist juba 10 kilo maha võtnud, kampsun käis igatahes seljas ringi.
Samas oli veel üks turvana töötav tüdruk, kes ajas rahulolevalt lõua õieli ja teatas, et praegu küll ta maha ei võta, sest jäi kõrvapõletikku, kuid varem olevat kaalunud 120 kilo. Nüüd natuke üle 90. Saleneda õnnestus tänu operatsioonile, mille käigus tal eemaldati 10 sapikivi.
Brrr.
Parem siis juba natuke käia.

Lause parim osa on sulgudes

Rääkisin Hiiumaa poetessiga juttu.
Tahtsin küsida ühe ürituse kohta, kus luuletajad pidid luuletajaid kuulama ja takerdusin natuke, sest püüan temaga sõnu valida - ta võib vahel mõne ütluse peale kole põlema minna. Näiteks pani ta väga pahaks, kui kohalik leht tema ettevõtmist ürituseks nimetas. See on peaaegu nagu üritama, aga nemad ei üritanud, vaid tegid ära!

Mina: Mm... luuletajad on teatavasti üsna suure ... ee...
Tema: EGOGA! sa tahtsid öelda!
Mina: Ee... jah, aga siis tuli mulle meelde, et sa oled ju ka luuletaja...
Tema: (kraaksub naerda) lause parim osa on alati sulgudes!

See tegi mulle ka tegelikult nalja.

1 küünal ja 7 torti




Kolmapäev, 6. oktoober 2010

Vahemeri sõitis suht ülepeakaela oma Iisraeli tööotsa tegema täna.
Natuke enne kodust lahkumist hakkasime vaatama, et ta passis peaaegu polegi kohta enam mingite uute templite jaoks. Ühel lehel olid juba lausa kolme erineva maa pitsatid koos ja ruumi vähem kui vähe.
Ta ise leidis sealt vahelt kaks vaba lapikest ja arvas optimistlikult, et sellest ehk piisab.
"Ja kui midagi ei sobi, siis ma tulen lihtsalt koju," arvas ta.
No mul on natuke mure ikka, sest see va Iisrael on hoopis teistsugune maa, kui Egiptus või Türgi või Euroopa üleüldse.
Nad võivad olla hirmsad tähenärijad ja muutuda pisiasjade pärast kiuslikuks. Aga. Alati on võimalus, et kõik sujub ja Vahemerel mingil viisil ikka sujub natuke paremini, kui teistel samas olukorras.
Ma lubasin, et hoian ta korteril silma peal ja see on küll kena, mul ongi seal üks raamat pooleli, seega ma loodan, et teda siiski enne kuskilt tagasi ei saadeta, kui ma selle läbi saan.

Teisipäev, 5. oktoober 2010

Kunstnik astub esile

Eelmisel nädalal olin kolm päeva tutvumas sihtpunktidega, mis võiks EASi meelest pakkuda inimestele huvi ja olla ajakirjanduses kajastatud.
Seekord nad üllatasid mind.
Esimeseks sihtpunktiks oli Tauno Kangro Graniitvilla Laitses, kus skulptor võtab ette teha ka väikseid õpitubasid. Meile oli tellitud modelliks Estonia akrobaat, ühes nurgas kohvilaud, teises muusikud, tuli kaminas ja skulptorihärra kõige ees.
No ja tegimegi kõik kujud ära, palun väga:


Minu kuju. Sain 5+ käte asendi eest.

Lisaks saime veel sellel reisil palju kooke ja torte. Tegelikult isegi nii palju, et mul oli halb, kui koju jõudsin, sain ilmselt suhkrust mürgituse ja jõin mitu päeva ainult musta teed.
Kuna ma täidan trennis käimise pärast toidupäevikut, siis mu juhendaja halas tükk aega nende eelmise nädala sissekannete kohal.
Koogivirna ja peekonisse keeratud vuti ja lõheni jõudes pani ta silmad kinni ja keeras lihtsalt lehte.
No mis ma saan parata? Hea küll, kui meile ühes muuseumis 10ne inimese peale 4 hiigeltorti toodi, siis see oli jah natuke liig.
Siiski ei saa öelda, et trennis halvasti läheks. Täna suutsin oli juba 20 minutit ühel riistapuul, mis mul esimesel korral viie minutiga kogu jõu võttis.
Märkasin, et saunas ka lihased pärast trenni enam ei vappu, ainult värisevad.
Mu lemmik on üks masin kerepöörete jaoks, see on lihtne, ei nõua eriti pingutust ja sellega ma jaksan suuri raskusi kergelt keerata siia ja sinna.

Olen saanud ka mõned toitumisnõuanded:
- Õunu ei maksa süüa päevas üle kolme, seal on palju süsivesikuid, üldse oleks parem süüa porgandit või kaalikat.
- Banaane ei maksa ka süüa, seal on liiga palju suhkrut ja samuti süsivesikuid.
- Lihaga ei ole vaja ka väga pingutada, köögivilja võiks vaadata nagu põhitoitu, mitte lisandit.
- Kõik šokolaadikommid tuleb anda kolleegidele.
- Kõik torditükid ka.
- Kes tahab juua veini, see las valib: kas sööb või joob, mitte kahte korraga.
- Sööge nii sageli, kui võimalik, tegelikult näib, et suu võiks käia alalõpmata ja seal peaks olema peaasjalikult porgand.