teisipäev, 31. märts 2009

Ukraina vs Eesti



NAGU KAKS TILKA VETT?
Verka Serduchka pipraga ja mina kaadrist välja jääva kapsaga (kotis, all).

pühapäev, 29. märts 2009


Käisin, jah, jälle Rootsis, seekord lastega. Ja jälle Vasa muuseumis ka. Oleksin ise tahtnud küll Junibackenisse, kus on igasugu Lindgreni ja muud muinasjututegelinskid, aga lapsed nõudsid "seda laeva" ja kui selgus, et see on alla 18 tasuta, siis oli asi klaar.
("Said jälle mitu tundi seda vana sara vahtida!" ütles Merepiilu parastavalt)
Kuningaloss oli jätkuvalt kole, linnavalitsuse juures õitsesid kollased lilled ja majanduskriis ei saanud sel päeval välja mängima tulla.

kolmapäev, 25. märts 2009

Retsepte laiast ilmast

Hajevil ajakirjanik õhtul. On mitu korda vett keetnud, lõpuks saab nii kaugele, et paneb ühte tassi teepuru. Nõustab last matemaatika alal, püüdes samal ajal tööd teha. Meenutab oma taaskeenud vett ja puhtalt trotsist valab selle seekord tassi, olgu siis jahtunud. Istub arvuti taha, nõustab last õigekirja osas. Vahepeal tuleb see va tee meelde jälle, veab tassi kohale. Imestab. Teel on kahtlane lõhn. Joob. Maitse on ka kahtlane. Töötab, loeb meile, kontrollib lapse lugemispäevikut. Maitse on ikka kahtlane, aga juua justkui kannatab. Päris Ceylon pole... aga tõesti, mis see siin üldse on?
Selgub tõde - vesi on eksikombel valatud hommikuse kohvipuru peale, mis pärast joomist tassi jäi. Teepuru vedeleb üksildaselt teises tassis köögikapil.
Ajakirjanik tusatseb. Kui loll võib olla inimene, kes joob kvaliteetse tee asemel tükk aega teise ringi kohvi, sellest algul aru saamata?
Meeleolu paraneb alles siis, kui saabub pressikas õudsest juhtumisest kodukaku pesa juures.

pühapäev, 15. märts 2009

Vedelen ja vaatan filme.
Täna jõudsin järjega Mamma Mia´ni, mis olevat tegijatele hunniku raha sisse toonud.
Kui on olemas Hollywood ja Bollywood, siis see film on kindlapeale tehtud Kollivuudis.

neljapäev, 12. märts 2009

Siltidest siis

Vaadake seda eelmist pilti. Minu meelest on seal naisi, kes on kohal puhtalt protestirõõmust. Mina oleks küll, seda enam, et arvatavasti juba sõna LIPS nii suurelt plakatile kirjutamine oli uus asi.
Ja ma oleks muidugi see, kes uhkelt plakati suunas viipab. (Mulle meeldib viibata. See on palju parem, kui seista nagu post.)
Aga rääkisime ühe kolleegiga siltidest. Ta rääkis, et naised kipuvad temalt rohkem ootama, kui ta ise mõtleb lihtsalt lobedat juttu puhudes ja nalja visates. Arvasin, et ta võiks sel juhul neid juba alguses vastava rinnamärgiga oma tegelikest plaanidest teavitada.
Ta arvas, et tema märgil võiks olla - Üldiselt avatud, vahel kinni vms. Mina arvasin, et mul võiks olla silt Inventuur.
Aga ka sildid Lõuna või Tulen 15 minuti pärast on head.

kolmapäev, 11. märts 2009

pühapäev, 1. märts 2009

Kes on Hull-Sweeny?

Hea meelega jätkaks lauldes: kes on Sylvia? Mis teel meid karjaseid ta võlus? jne, aga las ta jääb.

Laps kurtis eile, et mõned inimesed räägivad liiga palju.
Noh, et kui küsib mõnelt oma klassi lapselt, et kas talle meeldivad autod, siis ei vastata jah või ei vaid hakatakse pikalt laialt seletama.
Ja ta ei saagi teada. Aga küsis tõemeeli ainult asja pärast - et teada saada.

Mistõttu naersin, kui mulle tulid meelde Hull-Sweeny sõbra Wednesday sõnad:

"Tänapäeval räägitakse liiga palju. Rääk, rääk, rääk. Siin riigis saaksid kõik omavahel palju paremini läbi, kui inimesed vaikides kannatama õpiksid."

A mõlemaid tüüpe näeb Neil Gaimani rmt-s Ameerika jumalad.