Neljapäev, 13. august 2015

Töö ja vile

Suve algul proovis laps olla lehepoiss, sest teatavasti on maailmas väga palju asju, milleks on vaja raha ja mida vanemad ei pea ostunimekirjas esmaseks.
Kuna ta on aga lehepoisi suurusest lootusetult välja kasvanud, ei läinud see väga hästi. Paar päeva lehemüüki tegid selgeks, et siit seda esimest miljonit ei tule.
Juuli läks kuidagi niisma mööda ja nüüd augustis tekkis korralik tööots - käivad sõbraga remonditavast majast saepuru ja laudu välja vedamas 3.50 tund. Jõukohane ja sissetoov. Laps on väga rõõmus, sest ta on saanud osta hulga vajalikke rattavidinaid ja tellida Inglismaalt need õiged pedaalid.

Selleks tuli küll veebipoodi kirjutada, sest Eestit nende maade seas polnud, kuhu asju saadetakse, aga õnneks saadi seal asja pakilisusest aru, müügimänedžer vastas kenasti ja Eesti lisati nimekirja. Mul oli hea meel, sest alati, kui mingi mure tekib, soovitan ma lapsel sinna või tänna kirjutada ja otse tootjalt küsida. Muide, enamasti saab ka vastuse. Ja nii on ta inglise keelest ka midagi kasu.

Ma ise pean homme jälle minema ühe tuntud inimesega rääkima. Õnneks on teema huvitav, kuid tegi siiski natuke tujutuks, sest algselt oli mul plaan hüpata läbi lihtsate inimeste juurest, kellel on tore sealaut.
Lootkem, et jõuab mõlemat. Väiksed sealaudad võivad varsti päris haruldased olla.

Esmaspäev, 10. august 2015

Raamat sai tõeks

Sel nädalavahetusel juhtus seik, mille võimalikkusest ma olen siiani vaid raamatust lugenud.