Prangli

Hiiumaalt jõudsin Viljandisse folgile. See ei meeldinud mulle lõpuks eriti. Ma nägin küll palju tuttavaid ja ma saan aru, et nemad näevad seal omakorda oma tuttavaid ja selles ongi laiemalt asja mõte. Aga ajakirjanikuna töötav inimene saab niigi olla liiga palju inimeste keskel, keda ta ehk ise alati ei valiks, nii et massid on vastunäidustatud.
Parim koht oli see, kui ma lesisin ühe vahtra all lihtsalt ja teised rahulikud inimesed pikutasid ka seal murul. Eemalt kostuv kontsert oli ka talutav.
Aga järgmisel päeval, kui mõtlesin, et hmm, kas minna sinna tagasi jälle, tuli mulle meelde, et Prangli saarel on viimast päeva Arabella etendus, mida ma tahtsin Karliga vaatama minna. Helistasin tuttavale näitlejale sinna, kes ütles, et lahe, tule muidugi, aga... laev on ilmselt üle bronnitud ja sinna pole kohti.
Helistasin siis kaptenile. Vastas tema naine, kes ütles, et hmm, kohti vist ei ole jah, aga tal selline lugu, et kutsuti õhtuks juubelile, aga pole ju seal saarel kuskilt võtta torti ja roose, et ehk ma saaks poest läbi käia ja siis tema uurib seda kohtade asja ka.
Ma ütlesin, et tort pole probla ja tema, et kohad ka mitte.
Pidin ostma kõige suurema tordi ja 10 kõige pikemat ja punasemat roosi.
Hirmus kiireks läks.
Tormasin nagu kiire põder koju, loopisin kotti telgi ja magamiskotid, haarasin lapse, läppari ja tordi-roosid ning kihutasin sadamasse.
Ilmselt nägin välja nagu mingi kahtlane vandersell.
Ma ei ole Pranglil varem käinud, aga mulle meeldis see päris hästi. Leppneeme sadamast sõidab laevuke sinna tund aega ja kui kapteniga juttu rääkida, siis kuuleb ka lugusid stiilis: kuidas ma korra läänetuulega tulin ja torm oli nii kõva, et viis päästeparve ära...
Noh, etendus etenduseks. Olin saarel esimest korda ega taibanud valida mõistlikku kohta telkimiseks, mis oleks olnud samas etenduse paigas (liivarand, tualett, kaev) ja tuiasin oma pampudega kooli, kus näitlejad majutusid. Kooli kõrval on rahvamaja, seal oli õhtul disko.
Mõtlesin, et lähen hulluks.
Öösel oli rahvamajas ikka täiega metsik pidu, noored sõitsid oma tsiklite ja sapakatega külatänaval ja konkreetselt karjusid. See lõppes umbes kl 5 hommikul, kui keegi tydinenud kohalik neil voolu välja lükkas.
Teisel pool oli näitlejate lahkumisõhtu, nemad laulsid selge diktsiooniga haledaid lüürilisi laule sellest, et kaugel, kaugel, kus on mu kodu ja sinule kullast südant ja jää vabaks Eesti meri.
Väljas oli hall parv sääski, telgi ees sipelgad ja Karl oli kuskilt saanud kirbu.
Uff!
Õnneks meeldis Karlile väga Arabella, kus mängis nimiosa tema endine lasteaiakaalslane ja ka laevasõit. Tagasi tulles oli pisut tuult ja laev kõikus meeldivalt. Harrastusnäitlejad laulsid meri mu meri, kui mind suudlesid su huuled, tallinn sa tornide linn ja heitsid laintesse pudeliposti kirjaga: KÕIK PORGANDID ON OTSAS, AIDAKE! NAISED PRANGLILT - sest ainus paber, mis leiti, oli kellegi porgandiostu tšekk.
"Kirjutame nüüd uue kirja: ME TEGIME NALJA!"
Hahahahhaaaa....
Aga Pranglile ma lähen ükspäev veel ja siis vaatan kõike korralikult.