Esmaspäev, 20. veebruar 2012

Oluline

Ma mõtlen seda, et ei ole vaja nii palju muretseda. Päriselt ka.
Vahepeal peab hingama ka.

Teisipäev, 14. veebruar 2012

Tehtud!

Uhkuse ja rõõmuga teatan: Abruka on võetud!

Mööda jääd on ca 4,2km, mis pole küll pikk, aga ega saarele jõudmine ei tähenda teatavasti veel kohalolekut, seal tuleb veel täiendavalt marssida. Algul oli suht vastik lumi, jalad väsisid kohe ära tegelt, aga tasapisi läks paremaks.
Kogu asi tuli tegelt pähe Vahemerele, kes natuke jääd kardab, seega oli see väga üllatav idee.
Ammu aega olen tahtnud Abrukale minna, mulle sobis imehästi!







Tagasi saime uhiuue saaniga. Plaanilist sõitu polnud, aga uuest asjast elevil juht viskas meid ära.
Tasuks rääkisime (loe: kuulasime) tund aega jääjuttu. Oi, saared on toredad!
Nagu klassikud ütlevad: Kui saaks kasvõi ühegi suve veeta sellises ajahambast puretud talus!
Mulle sobiks talvgi!

Reede, 10. veebruar 2012

Oh tundmatu, kes...

Vaatasin üle tüki aja oma blogi statistikat. Ma tahaksin meelsasti teada, kes on see lugeja, kes regulaarselt vaatab siia sisse Venemaalt?

Kui sa seda loed, siis anna endast märku ja kutsu mind ometi külla!

Kolmapäev, 8. veebruar 2012

Teisipäev, 7. veebruar 2012

Säärased mulgid ja muhulased




Kuna kõik kõhnad jäid haigeks, aga sellele nädalale oli plaanitud reklaamkampaania piltide tegemine, läksin käiku mina.
Ma muidu piltidele ei trügi, aga pealik ütles, et "pole sa nii paks midagi" vms ja kui laenutuses oligi üks minu mõõtu rahvariidekomplekt, siis lõin käega.
Ise teavad. Kes mind ikka tunneb? Reklaame ei saa kommenteerida ka.
Ja pealegi oli see kõik lõpuks üsna lõbus, laual oleva sai ära süüa ja millal ma neid Muhu riideid veel selga saan?

Laupäev, 4. veebruar 2012

Käik lõunasse



Kirglik kalamees ja fotograaf Võru- ja Setumaa piiri lei lasknud mind enne ära, kui temaga kalajääle kaasa läksin ja endast pilti lasin teha. Täiesti juhuslikult jäi üks ahven ka konksu otsa, kui pildiks naeratasin.
Selga antud kasukas on puhas lammas ja kaalus vähemalt 10 kilo, maast laeni soojust täis. Kalamehel oli enne aega minust pilte teha küll, aga kohe kui kala nägi kibeles ise õngega kastile istuma.


Aga hirmus külm oli seal siiski, hommikul -33.
Külamehed ütlesid, et asi on selles, et neil oleks soe küll, aga piir on vastu Põhja-Lätit ja sealt tuleb koledasti külma.
Aga kenasti kannatlikult sulatasid nad puhuriga mu autot ja pärast näitas kohalik hauakaevaja Meremäe vaatetornist, kus on Venemaa.