Reede, 30. oktoober 2009


Hommikul kell kaheksa, kui ma magasin õiglase magaja varast und, helistas Vend, kes tahtis öelda, et päike paistab ja vaadaku ma ruttu, enne kui imeasi jälle ära kaob.

Öösel oli olnud kuus kraadi külma ja seda võiski karta - kuni ma eile saunas olin, külmusid kinni auto uksed ja aknad. Õunad, mida ma puu alt korjasin, meenutasid jääkuule.

Vanaema leidis külmavõetud lehtede alt veel ühe kõrvitsa ja korjas jäisest aiast nuppus roosi.

Järve äärde tekkivat jääd nähes sain aru, et olen suve viimase ujumisega hiljaks jäänud ja et suvi on ülepea veidral kombel otsa saanud, enne kui ma randa ja mujale jõudsin.

Midagi tähelepanuväärset täna ei juhtunud peale selle, et ostsin linnakese kalapoest haugi ja selle kõhus polnud taas ühtki kuldraha.

Kolmapäev, 28. oktoober 2009

Märg


Väga märg ja rõske on, iga päevaga läheks justkui hullemaks.
Matkarada oli vee all ja koprapesa kadunud - teemehed olid oja äärest võsa maha võtnud ja kopral pole enam midagi langetada, ainult urud on veel järel.



Esmaspäev, 26. oktoober 2009

Tulge või minge, kuid ärge...

Kohtusin eile ühe inimesega ja oli selline olukord, et olin natuke sundseisus ja pidin temaga rääkima. Selline võhivõõras naine. Küsisin soojenduseks nii viis-kuus küsimust ja lõpuks ka, et mis tööd see inimene teeb.
Tuli välja, et ta on reisisaatja trollis. Aga ta ütles seda nii tähtsalt, et algul jäi mulje nagu ta saadaks mingeid eriti olulisi vip-reise. Ja kui ta ütles, et "Oh, meil trollis on hoopis SINISED vestid!" siis kõlas ka see äärmiselt tähtsa ja vastutusrikkana.
"Jah, ma olen reisisaatja ja ma ei häbene seda!" kuulutas ta veel kord, et ma asjast aru saaks.
Kohe sain kuulda ka tähtsamatest sündmustest reisisaatja elus - kuidas ta lastega reisijaid abistab, haisvaid purjus tyype sisse ei luba ja kuidas inimesed teda tänavad.
Vaat nii.
Ta rääkis mulle ka oma lõigatud sapist ja haigest neerust.

Aga vaadake seda laulu ka, sellel on imelised algusread: tulge või minge, kuid ärge mind segage praegu ja seda öeldakse hoopis lahkemalt, kui ma seda ise vahel teha tahaks.

Pühapäev, 25. oktoober 2009

Ridere, ridere, ridere ancora

Lõbus laul sõdurist, kes saabub koju, kus käib sõja lõpu puhul suur pidu. Rahva hulgas arvab ta nägevat Surma, kes talle üllatunult otsa vaatab. Ehmunud sõdur põgeneb kiire hobusega (o-o-cavallo) Samarkandi ja ennäe! kohtub ka seal Surmaga, kes ütleb talle - meil pidi olema siin täna kokkusaamine, seepärast olin üllatunud, kui nägin sind eile siit veel nii kaugel...


Neile, kes teavad midagi Kuressaare EKNKst: tuleb välja, et nad on elus ja laulavad:

Laupäev, 24. oktoober 2009

Käisin eile arsti juures kurtmas. Lõpuks selgus, et mu alumine vererõhk on kõrgem, kui peaks ja arsti jutu pluss google tulemusel on põjhjuseks liigne laua taga küürutamine. Alumist rõhku nimelt madaldab ja hoiab normis füüsiline liikumine, eriti värskes õhus, nagu arst toonitas.
Alumise rõhu tõus avaldub muuseas väsimuses, nüriduses ja tuimuses - umbes nii see kõlas.
Omalt poolt võin lisada, et minul avaldub väsimus selles, et kipun vähest vaba aega veetma konutamisega raamatukuhja najal või avatud arvuti ääres.

Aga õnneks algab nüüd koolivaheaeg, mida sisustan tervislikult koos lapsega siin-seal käies.
Kuuldes, et arst soovitas mul tungivalt rohkem liikuda, oli see hea poiss jalamaid nõus minuga tegelema ja viima mind väiksele võidujooksule mere ääres, sest mis võiks sellest olla veel parem?
Arvan, et ta oleks motiveerimise mõttes lubanud mul esimesel korral isegi võita.

Tunnistus oli ka õnneks selline, mille üle laps rõõmu tundis (kaks nelja, ülejäänud viied) ja NB - käitumine eeskujulik!
See on tase. Eeskujulikku käitumist nägin vist oma tunnistusel kooli ajal ühel korral. Üldse kirjutati see ainult paari lapse tunnistusele, kes nagunii alati viisi said.
Kahtlustan, et ka Ajakirjaniku tunnistusel olid alati kõik viied ja ta käitumine eeskujulik.

Lähen nüüd stressi vähendavate vitamiinide järgi. Saab siis näha.

Teisipäev, 20. oktoober 2009

Hinnetest

Reedel saab laps elu esimese hinnetega tunnistuse.
Õpetaja saatis juba kirja, et mõned lapsed kahjuks ei hooli oma hinnetest ja ei saa aru, kui olulised need on ja ei taha kehvi hindeid parandada.
Seetõttu palus õpetaja, et lapsevanemad kodus oma lastega vestleks ja neile selgitaks hinnete tähtsust.

Mistõttu ma arutlesin Karliga pisut, aga tema arvas, et loodetavasti ei saa ta ainult viisi, sest muidu oleks tunnistus väga üksluine ja pealegi on ju teada, et ka neli on väga hea hinne.

Ma ise olen selle hinnete-asja pärast olnud mures kooli algusest peale.
Küsimus on selline - kuidas hoida sellist tasakaalu, et laps ei õpiks hinnete pärast, kuid võtaks vaevaks siiski enam-vähem normaalselt omadega hakkama saada?

Mõtlesin varem, et mina küll ei hakka sundima Karli hindeid parandama, aga kui ta sai loodusõpetuses kolme sellepärast, et oli segaselt koostatud ja mustalt prinditud töölehele valed asjad kirjutanud, kuna ei saanud aru, kus on õis ja kus on vili, siis pidin uuesti mõtlema hakkama.

Ah, mis seal rääkida.
Praegu õpime sõnu inglise keeleks, kus tuleb homme töö ligi 30-le sõnale.

Kas te teate, kuidas on lõug, teritaja või kustutuskumm?
Küsige Karlilt, kui ei tea.

Neljapäev, 15. oktoober 2009

Teateid netiavarustest


A RUSSIAN ORTHODOX PRIEST ON A TANK:
HIS FATHERLY SPIRITUAL GUIDANCE
IS AT PEACE AND AT WAR WITH HIS SOLDIERS
Russian Vodka is the best in the world


HOLD ON, BROTHER!

OUR HEROICAL RUSSIAN WOMEN
WERE INDISPENSABLE BOTH IN ACTION ON THE FRONT LINE
AND ON THE HOME FRONT

http://www.russian-victories.ru/

Selgituseks

See meedia asi, mille kohta käivad alumised pildid, toimus lapse koolis, kus kooli kommunikatsioonijuht võttis vaevaks lapsevanemaid meediaga suhtlemise alal harida.
Ta julgustas alati ajakirjanikuga rääkima, öeldes, et vastasel juhul arvab ajakirjanik, et teine pool on milleski süüdi.
Samuti pole ajakirjanikuga mõtet vaielda ning väga ohtlik on end unustades hakata rääkima kõigest, mis pähe tuleb, sest seda kindlasti kasutatakse ära.
Ka hoiatas ta, et ajakirjanikud teavad küll, et nad ei tohi lastelt küsida isiklikke küsimusi ega neid loata pildistada, kuid nad ei hooli sellest ja kasutavad ära laste naiivsust ja teadmatust.
Kord juba asutusse saabunud ajakirjanik on tema kinnitusel huvitatud vaid konfliktsetest lugudest ning soovib ilmtingimata rääkida vaid direktoriga.

Lapsevanematele pandi südamele, et kui nad ei lepi vestluse alguses kokku teisiti, siis võidakse kasutada nende sõnu nii otsetsitaatidena kui taustana.

Jah, ma tundsin end häirituna, kuid ei karanud püsti ega karjunud. Kui inimene on töötanud pikalt avalike suhete juhina ning õpetab teistele, kuidas ajakirjandusega toime tulla, siis pole sellel mõtet.
Veel vähem on mõtet alustada avalikku vaidlust paarisaja lapsevanema kuuldes, kellest valdav osa võis sel õhtul esimest korda kuulda, et ajakirjanik võib neid küsitleda parafraseerimiseks, taustainfoks, on the record ja ja off the record.

Ei kujuta ette, miks säärase agara inimese olemasolul ei ole kool alustanud mainekujundusega ega saada tegelikult välja ka ühtegi pressiteadet.

Teisipäev, 13. oktoober 2009

Pühapäev, 11. oktoober 2009


Et jah, pliit on paigaldatud nii enam-vähem, siia-sinna oleks vaja pisut segu, ka toru pole nii nagu vaja ja pliit ise peaks olema teistpidi.

Aga kui ma mõtlen kõigile neile teistele küttekolletele, kuhu ma elu jooksul olen hagu alla ajanud, siis ... polegi nii hull.

Kõigist kõige hullem oli see pliit Kabeli tänaval, kus olid peal pliidirõngad, mida vanasti, kui veel kasutati ümarapõhjalisi padasid, jao kaupa ära võeti. Et suurele pajale siis suur ja väiksele väike auk tule kohal. Need rõngad olid ajaga rabedaks põlenud ja neid tuli laduda pliidile nagu puzzlet.
Kui siis hooletult puu pliidi alla panid, kukkus kogu kupatus sisse.

Mul oli üks äratundmishetk, kui leek jälle kõrgele tõusis ja mina sealt tuhast ja süte vahelt neid rõngatükke koukides mõtlesin, et kas see ongi siis minu elu. Teistel on keraamilised, integreeritud ja muud pliidid, aga minul, näed see siin.
Imelik, eks ole, sest seal majas puudus ühel toal põrand, leivaahjust tuli küttes niiskusvett ja inimesed vajusid pudedast põrandast toolijalgu pidi läbi.

Need aastad, nagu vanasti öeldi, ei unune.

Täna hommikul mõtlesin selle üle, et ma mõtlen liiga aeglaselt ja ka käin aeglaselt. Otsustasin seda kohe muuta ja hakata mõtlema kiiremini.
Näiteks mõtlesin Walter Scotti rüütliraamatule nimega Ivanhoe.
Lugesin seda paar õhtut enna magamajäämist ja sain kõvasti nalja. Asi on selles, et raamat on kirjutatud peaaegu 200 aastat tagasi ja voolab nagu vesi. Dialoogid ja monoloogid on jutustavad ja ka kõige kiiremas põgenemis või taplushoos on kangelastel aega rääkida kujundlikult ning pikkida juttu õpetlike võrdlustega.

Eriti armas oli vana juut Yorki Isaac, kes luges ette suure hulga Piibli suguvõsasid ja lahinguid. Kuna ma omal ajal lugesin palju säärast kirjandust, siis pole mingi ime, et hiljem Piiblit lugedes näis kogu asi mulle veidralt tuttav.

Võin vaid tagantjärgi imetleda, et omaaegsed lapsed igasuguste taustateadmisteta sarnase lugemise nii kenasti alla neelasid.

Pean nüüd asja uurima, mul on tunne, et see peenike pliit ajab siiski suitsu sisse.

Neljapäev, 8. oktoober 2009

Uus kaamera

Et uus kaamera siis. Näen vaeva valguse ja värvidega. Kardetavasti ei jää üle muud, kui lugeda manuaali.


Laev. (Siit leidsin kodus pilti suureks tehes peale suure laeva ka väikese paadi.)



Tallinn. (Kliki suureks, siis on parem.)

Juhuslik koer palliga.


Sügisvalgust püüdsin pildile saada.


Tormi poolt välja uhutud juurikas.

Kolmapäev, 7. oktoober 2009

Meie uus tuba. Seinal on maakaart, mida kolleegid vaatamas käivad. Toas on see hea asi, et siin on koguaeg midagi süüa, asjad lihtsalt tekivad lauale ja seetõttu on ruumis ka pidev sööklahõng, praegu lõhnab näiteks sinepi ja leiva järgi.
Veel on meil toas hiiglaslik muusikakeskus, mis on topitud ühe kapi otsa ja peagi lisandub teler. Kuhugi soovis boss panna ka külmiku.
"Siis te ei pea üldse koju minema ja saate esmaspäevast reedeni siin olla," ütles ta.

Aga ega koduski kergem ole - eile lugesin kokku, et õpetaja on saatnud mulle septembri jooksul üle 40ne meili, eile tuli korraga veel kolm tükki.
Istusin lapsega kl 11-ni ja ootasin väga mittekannatlikult, et ta saaks valmis loodusõpetuse referaadi õunapuust.
Uni tikkus peale ja vastik koolisüsteem ajas tigedaks. Mis kasu toob hilisel tunnil tehtud referaat lapsele edaspidises elus? Saame näha.

Esmaspäev, 5. oktoober 2009

Hullult märg

Eelmisel nädalal ütlesid mu autol üles pidurid, need polnudki veel katki olnud.
Täna hommikul aga suutsin sõita müstiliselt tühjaks laenuks palutud auto aku, nii-et see suri konkreetselt tipptunni ajal Pirita teel.
Te ei oleks tahtnud olla minu asemel, päriselt. Midagi nii vesist, tuulist, külma ja vastikut juhtub harva. Ilm oli nii halb, et isegi tervisesportlasi polnud rannaäärsel teel ja hea oligi, sest tormilained lõid sinna välja ja osa vett lendas tuulega autoteeni välja.

Ühe õudse hetke ajal näis, et olen unustanud mobiili koju.

Kui selle leidsin, siis üllatasin hommikuse kõnega kõiki võimalikke ja võimatuid inimesi, lõpuks juhtus see, mis peaaegu alati sellistel puhkudel - Vend tegi mingi hat tricki ja päästis mu looduse stiihiate käest.

Tööle jõudes oli mul külm, riided olid märjad ja töömõtted peast kaugel nagu Aafrika.

Praegu mul valutab kõrv, mere kohin kostab tuppa ja käed justkui soojenevad ikka veel. Hullem on see, et homme lähen tööle bussiga.

Brrrr.

Pühapäev, 4. oktoober 2009

Külaline minevikust

Täna, täiesti ootamatult astus läbi Razar. Aga ehkki ootamatult, oli ta siiski väga oodatud.

Viimased aastad on Razar elanud Iirimaal, aga tuttavaks saime Hiiumaal.

Minu meelest oli ta kambas juba siis, kui Vahemeri ja Merepiilu aastal 95 võtsid osa Viskoosa lumelinna lumekujude võistlusest ja otsustasid ehitada lumest WC poti, mille äravooluaugust läks liumägi välja.

Kindlasti oli Razar kaasas neil hulkadel kordadel, kui meil oli abi vaja mingitel töödel ja ta oli kohal siis, kui me lihtsalt passisime.

Mul on olnud rõõm temast teateid saada läbi aastate ja alati on olnud hea kuulda, et tema päikseline loomus veab teda kindlameelselt kõigest läbi.

Aravatavasti kohtusime viimati aastal 2000 või nii, aga pole hullu - nüüd nägime ju jälle ja see külaskäik oli mõnus nagu soe ahi rõskel külmal õhtul.

Tule aga veel!
(Ja teie teised võite ka sisse astuda.)

Laupäev, 3. oktoober 2009

Reede, 2. oktoober 2009

Pingutava kolimisnädala lõpusirgel loen lõõgastuseks Perenaise käsiraamatut (1960).

***
Kitlitel triikida esmalt krae, küljes olev vöö, varrukad ja alles siis selg ja hõlmad. Särkide õlapaelad triikida pahemalt poolt.

***

On vana tõde, et väljas värskes õhus süües maitseb toit paremini. Seepärast tuleb ka söögiruumi enne söömist õhutada. Eriti tarvilik on korralik õhutamine siis, kui süüakse köögis või ruumis, mida kasutatakse magamiseks.

***

Voodikotid on enamaltjaolt täidetud õlgede, heinte või sulgedega.

***

Külmade põrandatega ruumides panna vaiba alla mitmekordne kiht ajalehti.

***

Tõrjevahenditest on kõige kindlama toimega melingiit ehk miinikivi. See sisaldab pikriinhapet, kollast amorfset ainet, mis uurimuste järgi hävitab prussakate ja tarakanide sigimisvõime.

***

Pesupesemiseks võib kasutada kontoriliimi, mis koos soodaga pehmendab karedat vett ja tugevdab seebi puhastavat toimet. Kontoriliimi kasutamine on kohane ja isegi soovitatav väga määrdunud ja rasvase pesu pesemisel, näiteks õlise tööriietuse, määrdunud tahmaste ja rasvase pesu pesemisel ja väga higise ihupesu korral.

***

Vaat nii.