Esmaspäev, 26. veebruar 2007

Lind laulab

Ehitasime Karliga lumekindluse, see on praegu päris huvitav, sest kõvast lumest saab käsisaega uhkeid plokke välja saagida. Ja see on kerge. Palju kergem, kui saagida vastikult kõvasid puust laudu. Saime päris kõrge müüri üles ja tegime ka müürisakid, kahjuks on pealuuga lipp praegu välja laenatud, muidu oleks ka see müürile lehvima pandud.
Karl loodab väga, et tuleb veel kõvasid külmu ja siis me saame kindluse veega üle valada ja ta saab müüril käia. Mina tahaks ka, et külmad ilmad jätkuks, siis ehk ikkagi tuleks jäätee.
Aga arvestades seda, millise intensiivsusega väiksed linnud juba laulavad ja kui kiiresti päike katustel lund sulatab, on see vist küll erilise tulevikuta unistus.
Mõtlen murega sellele, et Oma Saare kuu-ajaline tellimus saab varsti läbi. Kui telliks seda veel võis siis hoopis vahelduseks Meie Maa?
Tegelikult ei ole mul kumbagi vaja.

Kolmapäev, 21. veebruar 2007

värskendav jahedus

Täna hommikul oli suht karge tõusta, väljas oli -24 kraadi külma. Karl oli väga õnnelik, ta liumägi, mida me eile veega üle valasime, oli korralikult jääs ja seal sai liugu lasta. Üldiselt oli küll väga tüütu ämbritega toast vett välja vinnata, aga kui teisel sellest ikka nii palju rõõmu on ... siis hea küll. Võib-olla teeme ka liuraja, kui viitsime.
Kivi-asi on ikka veel ülal. Inimene helistas ja kurtis taas, aga kui ma hakkasin talle helistama, et külla minna ja seda kiviaeda vaadata, siis oli ta levist väljas ja mul tuleb lihtsalt loota, et ta rääkis ikkagi õigust ja tõesti kakerdas haledal kombel lapsevankriga mööda kivikuhilaid.
Külm ilm on muidu parem kui niiske ja pime sügis, lootkem, et see kestab edasi. Merili läks tähtsalt pressikale, ma tahaks, et ta tooks sealt paar savisaart ja natuke heeringat ka.

Neljapäev, 15. veebruar 2007

Midagi head

Kui inimene kõnnib lapsevankriga mööda teed ja ta vankri rataste alla jääb suur kivi, mida siis peaks tegema? Ma ei tea, mida teie teeksite, aga üks kena inimene, kellega see juhtus, võttis telefoni ja helistas ajalehte. Kivi võttis ta vankrisse kaasa. Ma ei tea, mida Merili ja Kristo sellega nüüd teevad, kas toovad mulle näha või mitte, aga vaatama nad seda läksid.
Siinkohal võib lugeja öelda (ja õigusega): oleks mul teie mured!