Kirjutasin eile oma nime alla tähtsatele paberitele ja olen JTst seega läinud. Täna istusin tööl veel, puhastasin arvutit ja sahtleid. Kui ma tulin ära eelmisest kohast, siis kõrvetasin ka plaadile hulga materjale oma arvutist, ma olen seda cd-d kuskil pärast isegi näinud, aga vaja pole sealt olnud mitte midagi.
Nüüd oli mul kogunenud hulgaliselt pilte, neid vast ikka kunagi vaatan. Piimapäevad ja rahvatantsijad ja lasteaiad ja...
Nüüd õhtul nägin Postimees.ee-s uudist, et Järva kaitseliidu võistkond võitis eel-erna. Jõnks käis läbi, et kes ja mis ja kuhu kähku, aga siis sain aru, et hallloooo! - mina siin enam kella ei löö.
Ja ma ei võtnud uudist isegi lahti.
5 kommentaari:
Jah, mul käis ka jõnks läbi, aga ma mõtlesin, et milline meil see online toimetuse struktuur on (et kas ma pean laupäeva õhtul tööd tegema vabatahlikult ) ja leidsin, et mina siin küll midagi ei vastutata ja sõrme vastu lauda närveldades trummeldades ootasin kuni keegi teine selle üles pani.
ja peab lisama, et öösel kella 23 paiku ma siiski ühe teise teemaga ei kannatanud ja panin selle üles. See on nagu mingi haigus...
Jah, midagi suitsetamise taolist, kus asjad on ajus...ma nägin seda teist asja ja mõtlesin, et oleks tegelt võinud võtta juurde ju mittemidagiütleva (rõõmsad, nii rõõmsad me oleme) kommi ju oma mehelt Havannas.
Oh, kui peen ja salapärane see nüüd sai.
a muide, ikka körveta CD pääle vanad asjad, keegi IG ajalehest VT öpetas, et ära vanu poolikuid asju kunagi ära viska, kunagi ei tea, millaal tarvis läheb.
Ja muide, lähebki. Ja muide, natuke viksid vanad kingad yle ja myyd uues poes maha.
OK seda juhtub harva
A kui Sa viitsiks oma vanad asjad yle vaadata, siis on seal hunnikuna lugusid, mis on ilusti selgeks settinud ja valmis käärinud.
Ausalt. Nii on. Onu teab, onu ytleb.
Eeh, siin ilmusid ära ka mu poolikud lood ja vahel ka need asjad, millest oli ainult mõte. Päriselt-päriselt.
Postita kommentaar