Täna hommikul käisime tiiru lillelaadal veel. Eile ei suutnud ma sealt leida ühtegi vajalikku taime, sest rahvamass oli lihtsalt nii tihe. Tänase vihmaga oli laadal palju lõbusam olla. Millegipärast oli suur osa müüjatest aga mornimad kui mornid. Kidakeelsed, tõsised ja tusased.
Mis mõtet on oma krempliga laadale tulla, kui isegi naeratada ei viitsi?
Ja üks asi, mis nad täiega jalust niidab on see, kui hakata hinna üle tingima. Asi polegi ju hinnas nii palju, natuke nalja ja mängulisust võiks korralikul laadal ju ometi olla.
Ma siis ise ümardasin nende tuimade müüjate eest hindu nii 20 protsenti ja polnud neil häda midagi, kannatasid alla anda küll, kui jahmatusest üle said. Ilmselt oli piinlik öelda, et nendega tingida ei saa. Niiiiiii eestlaslik.
Aga nägin ka mõnda lustakamat inimest ja nemad rõõmustasid muidugi SuisaPäisa üle, olid õhtul mitu korda hääletanud ja vahuveine avanud.
Mina olin ka väga rõõmus ja vihastasin sõbra peale, kes küsis: Kas see oli see imeliku nimega kodukootud koor?
Mina ei tea, mida ta pidas imelikuks või kodus kootuks, a tyrilased olid nummid ja eriti meeldis mulle see soomlaste levas polka peale tehtud intro.
Muud uudised:
Lõin täna otsustavalt juukseharja lokkidesse ja see lagunes mulle kätte kaheks tykiks. Kas see võiks olla märgilise tähendusega sündmus?
2 kommentaari:
Jah, aeg on teha keemilised lokid.
jah, mulle tundub, et sa norid kommentaare selle viimase löiguga.
Aga enne, ära käi Tyrgis, ära öpi kauplema:D
Ja viimasest löigust, Nofretete tete teeete oli kiilapsea. Ja vaata mis ilus kaelajoon.
Postita kommentaar