On puhkenud huvitav konflikt, mille suhtes valisin algul kohe poole, hiljem jäin pisut mõtlema.
Ajakirjanik V.K. kirjutas loo energeetikast, mis ei meeldinud energeetikafirma pressiesindajale, kes kaebas loo pressinõukokku ja võitis.
Vihane ajakirjanik ütles talle läbi skaipi ropult ja pressiesindaja tõi selle avalikuks.
Väljaanne vabandas, peatoimetaja vabandas, ajakirjanik oli sunnitud vabandama. Lisaks sai ta noomituse ja on sunnitud olema kuu aega palgata puhkusel ehk töölt eemaldatud.
Kolleegid on ärevil.
Mina leidsin esimese hooga, et igasugune roppuste kasutamine suhtluses on out. Ja ajakirjanik ei saa olla nii naiivne, et arvab, et selline asi välja ei tule. Järeldus: käitus lollisti.
Nüüd ma olen pisut mõelnud ja mulle on tulnud meelde kõik need asjad, mida öeldakse ajakirjanikele. Mõned neist on teenimatud, jõhkrad, inetud, isiklikud ja väga solvavad.
Mis sest siis on, kui üks ajakirjanik oma nime all isiklikus vestluses midagi sarnast ütleb?
Huh, ma siiski ei teeks nii.
Aga lähemalt siit:
Vestlus
Põhjendus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar