Eriti avaldas mulle muljet pabertopsikestega veeautomaat ruumi nurgas. Kuidas need meile alles 10 aastat tagasi jõudsid, tahaks ma teada. Ameeriklastel on ikka nii palju toredaid ja mugavaid asju olnud enne teisi.
Millalgi tuleb telest "Seenelkäik". See oli päris lõbus, Elina Reinold teeb seal hea rolli, vaata ja imesta aina. Eks see kõik natuke jabur on, aga elu ongi vahel täitsa üle võlli.
Me käisime ka vaatamas "Kääbikut". Üks mu tuttav ütles, et see on "Sõrmuste isanda" pisike ja ülespuhvitud poeg. See oli täpne. Hirmus õhku täis ja ameerikalik, aga samas, Karlile täitsa meeldis.
Minu jaoks oli liiga palju kõrgelt kukkumisi ja võitlust, kääbikud aga on hubane ja tubane rahvas.
Üritasin vaadata ka vampiirisaaga viimast osa, aga see käis mul üle jõu. Kerisin filmi viie minutiga läbi, alailma maigutas mõni traagilise ilmega kahvatu tegelinski suud ja pööritas silmi, masendavalt tüütu. Ei olnud minu küpsis.
Eile vaatasime kinos seda tsunamifilmi, mis on tehtud 2006 aasta katastroofi põhjal. Lugu ise on väga lahe, aga see esitlus on jälle nagu ta on - inimesel on haiglas juba teine raske operatsioon, aga keegi ei pühi ta põselt ära kriimustusest imbunud verd ja muda ning kõik osatäitjad on lõpuni räsitud ja mustade nägudega. Isegi siis, kui üksi esimeses klassis Singapuri lendavad.
Kehvemad olid sel aastal "Lumivalguke ja kütt" ja "Vaprake".
Muidu on meie ühine top Karliga selline:
1) Skyfall
2) Sherlock Holmes 2, Kääbik
3) Seenelkäik ja Deemonid (Eesti filmid ikkagi)
4) Argo (minul), Lorax (Karlil)
5) Titanic 3D (minul), Ilmvõimatu, Jääaeg 4 (Karlil)
6) Tuhkatriinu (moodne vene variant, minul), Madagaskar (Karlil)
Ja siis kõik muud filmid, mis jäävad jagama ühiseid kohti tagaotsas.
Hea film on üldiselt tänapäeval haruldus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar