Kaabu

Sel nädalal tekkis mul tunne, et olen lapi ja ämbriga koristaja koerte iludusvõistlusel, kus on keerutatud saba, saadud medaleid ja mindud muretult laiali. Kuna asi on puhttöine, mitte otseselt isiklik, hakkavad mullid lahtuma ja vurts väheneb. Kuna töötan alal, kus pidevalt tekib uusi pingeid, kaovad vanad enamasti kiiresti, ses suhtes on hea, kui suudad olla nagu Kaval-Antsu kaabu ja kõik läheb lihtsalt läbi. Kuigi kuskil on sellelgi põhi. Vana tuttav kloppiv tunne rindkeres on aga tagasi ja energiatase kõigub üles-alla - ühel hetkel sooviks pikali vajuda, teisel võiks asuda suurpuhastust tegema või minna kartuleid võtma. Ma vähemalt magan täitsa okeilt, kui aega on, aga üks kolleeg rääkis, et vaevleb unetuna ja kui magama jääb, siis ärkab selle peale, et keegi karjub ta peale unes. Lähen aitan nüüd lapsel vene keelt teha. See tundub talle väga keeruline.