Enne ta ei teadnudki, misasi on kehaline kasvatus ja ega ta ei saanud selgitustest vist ikka lõpuni aru ka. Lisaks oli tal muusikatund, mis "oli kerge, seal tuli ainult laulda".
No aga kõige rohkem meeldivad talle need tunnid, kus saab istuda oma laua taga ja õppida. Nagu matemaatika. Ja ka see on väga kerge ehkki... päris kõike ta ei teadnud ja pidi sõrmedelt järele vaatama.
Ja siis oli tal veel loodusõpetus ka.
"Seal me pidime igaüks ühe puulehe korjama," seletas laps.
"Oot, te olite siis väljas?"
"No muidugi! See oli ju LOODUSE tund!"
Njahh.
Homseks peab ta kunstitundi kaasa võtma pappi, plastiliini ja pintsli. See kõik oli kirjas kooli embleemiga ja õpetaja poolt täidetud päevikus.
Järgmiseks kunstitunniks peab kaasas olema passipilt ja vatt. Vatt! Hea, et ma kõike ämma varu minema ei visanud, selle piskuga, mis veel järel on võiks ilmselt varustada kõike seitset esimest klassi.
Rubriik SUURI MÕTLEJAID:
Teel tööle spurtis minust mööda A6, mille sappa oli suurte tähtedega kirjutatud:
ÄRA SÕIDA KIIREMINI, KUI SU KAITSEINGEL LENNATA JÕUAB!
Ja Vikerraadiosse helistas tänase Huvitaja saate ajal keegi proua Laine või Valve, kes tõdes elutargalt: Suur tarbimine Eestit küll Euroopa viie rikkama riigi hulka ei vii!
3 kommentaari:
Karl August ütles nii toredasti, et loomulikult olid nad loodusõpetuses õues.
Kahjuks igas koolis see nii enesestmõistetav pole. Mina vist sain kogu algkooliosa jooksul üks kord surnuaias puu pealt habesamblikku vaatamas.
Jah ma olin ka vait mõnda aega. Ja mõtlesin, et tõesti, kus siis mujal peaks olema, aga meie omal ajal käisime väljas looduse tundide ajal täpselt null korda.
Kadestan habesambliku asjus!
Mererohi
meie katsusime esimeses klassis vallimäel puud. Õpetaja väitis, et puu on soe. ma olin täiesti segaduses, sest minu meelest mitte. No ma kujutasin ju ette, et kui keegi väidab, et puu on soe, siis see tähendab, et selle vastas võib käsi soojendada.
Postita kommentaar