Sõnad omandavad hoopis teise tähenduse, kui neid järgida täht-tähelt.
Nii nagu nad kirjas on.
Lapse päevikust nägin, et tal on järgmisel päeval tööõpetus.
"Töö õpetus?" kordas ta. "Kuidas saab tööd õppida?" Ja siis mornilt: "Seda tundi ma ei oska!"
Aga eile tegin tähtsaid töid läppariga ja ütlesin lapsele, et ta ise endale risotto soojaks teeks.
"Pane pool tassi vett potti juurde ja lülita pliit sisse," juhendasin.
No, te ei arva ju veel ära, mis edasi juhtus?
Mõne aja möödudes arvasin, et ju see toit nüüd soe on, keeraku laps pliit välja ja võtku taldrik ja jne.
"Aga kuule," küsis tema, "milleks ma pidin selle tassi sinna potti panema?"
Haa! Ta oligi pannud vee koos tassiga potti!
"Sest ma ju ei teadnud, võib-olla sa tahtsid endale niimoodi teed teha või midagi," seletas see sõnakuulelik laps.
AHHOI!
Ilmselt olen ma nii friik lapsevanem, et võin vabalt tahta endale potis tassiga teed keeta!
Aga seda ma mõtlesin siis, kui läbi naeru jälle rääkida sain.
Heh, mis veel lisada, kui et, loodan et saate öösiti ikka SÕBA silmale!
1 kommentaar:
ma arvan, et sul on maailma geniaalseim poeg!
Kadri,
silmad siiani märjad
Postita kommentaar