Seekordne kellakeeramine on eriti hull. Hommikul pime, õhtul veel pimedam. Täna ei läinudki peaaegu valgeks.
Käisin ses hämaruses ühe pere ukse taga logistamas. Nad on end tabaluku taha sulgenud ega suhtle suuremat, käivad nagu rohkem öösiti väljas.
Talutöid teevad ka öösiti. Siis kirjutavad kaebusi naabrite peale, et nende koerad hauguvad ja segavad.
Sealt edasi läksin Muhusse üht meest otsima, kellest teadsin talunime ja eesnime.
"Mmmm... üks selline oli, aga see suri ära eelmisel suvel... ütlete, et tal on ema? Sellel on ema ka surnud..."
See oli päris jahmatav info.
Õnneks ikka ei olnud see. Mees ja tema ema on hea tervise juures, eile käisid neil sead õues ja tuhnisid, mis kole.
Meest polnud kahjuks kodus. Tundus, et seal Muhus käib väga äge seltsielu õhtuti. Ratturid aina kihutasid LEDlampide valguses ringi, helendavad vestid seljas.
Kui käisin teed küsimas, siis mees ja naine, kellega rääkisin, hakkasid kohe arvama, mis ma tahan. "Töömeest otsite," pakkus naine.
"Ta on poissmees, kena pikk ja sirge," arvas innukalt mees ja lubas minu eest ise kõik ära rääkida.
Aga jah, nagu öeldud, vajalik härra oli küla peale tatsanud.
Muidu see Muhus uitamine mulle täna väga meeldis. Kõik kohtumised olid väga virgutavad ja inimesed ilmselgelt vabad stressist ja murest.
Muudkui aga ela, söö õunu ja ole rõõmus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar