Olen jõudnud teise osani.
Veider küll, kuigi stampide küüsis ja veidrate käikudega, näe siiski õnnestus esimese raamatuga lõpuni jõuda! Nagu üks teine lugeja märkis - kuskil poole peal harjub selle puisusega ära ja isegi juba tahaks teada, mis edasi saab.

No lugege seda lauset:"Plahvatus paiskas labori segi, tulekahju hävitas peaaegu kogu tema varustuse, kuid Freddy ise jäi terveks, kui mitte arvestada kõrbenud kulme ning haava kaelal, millest jäi pikk valkjas arm."

Meenutab vägisi kuldsuist klassikat: "Süngelt vaikides, käed risti rinnal, kuulutas ta kõuehäälel oma otsust!"