Kahel esimesel pildil on hiiglamapikk kõnnitee, mida kogu talve on lahti hoidnud üks naine. Vahel tuleb sahk siis, kui ta just lõpetab ja paiskab üle valli osa lund tagasi. Viimase lumega kasvas aga vall Karlil juba üle pea. Olen mõelnud, et viin lumerookijale teinekord kommi või midagi, sest see talv on karm, aga tänu tema tööle sellele saab Karl ja saavad teised jalakäijad vähamalt need meetrid turvaliselt kõnniteel käia.
Ta oli väga tagasihoidlik ja lahke, kui ma temaga täna rääkisin ja ütles häbelikult, et mis siin ikka, eks endal vaja ju ka käia...
Noh siin on maja. Üsna lumine teine.
Õu. Kah lumine.
Aed. Siin jalutamine läheb raskemaks ja raskemaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar