Näpujäljed õnnestus skännida neljanda ja allkiri teise korraga. Siis pidin kõrvalboksi riigilõivu ära maksma ja selleks andma oma aegunud passi, millest isikukood vms võeti.
Kaardiga aga maksta ei saanud, sest isikut tõendavat dokumenti mul esitada polnud!
"Minul on siin lahter dokumendi numbri jaoks ja ilma selleta kaardiga maksta ei saa," undas kassamammi ja ei tahtnud midagi kuulda sellest, et dokumendi jaoks mul ju seda makset teha vaja ongi.
Keeldusin liftiga alla sõitmast ning nurga pealt raha toomast ja ütlesin, et teen pigem ülekande.
See neile ei meeldinud.
Passi uuendamiseks 10 aastat vana pildi järgi ei olnud mingeid lisadokumente vaja, ma oleks võinud minna tänavalt leitud passiga sinna.
Muuseas, taotluspaberil oli kirjas, et IDkaart ja pass väljastatakse mulle hiljem isikut tõendava dokumendi alusel.
Teenidaja ütles, et tegelikult pole siiski midagi vaja.
"Siis võib ükskõik kes mu passi järele tulla," provotseerisin õige natuke.
Teenindaja nohistas nina ja ütles, et ei, nad ikka vaatavad pilti ka.
Siis nohistas veel ja tuli välja purustava argumendiga: "Me võtame teist korda teie sõrmejäljed ka!"
Olgu siis. Kõrvad, käpad, saba - see on mu dokument!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar