Palun - punane, sinine ja ooker. Nagu näete on mul peale sisemise välisseina ka sisemine aken.
Jätsin selle esialgu alles, et oleks soojem, kui keegi teist soovib mu magamistoa akna all laulda.
Laulmisega seoses - kolleeg J.A. (eelnevalt pääsenud blokki täispuhutud veinipaki sisuga) käis vestlemas ja kuidagi läks jutt vanadele vahvatele lauludele. Ma ei mäletanud tema soovitud lugu kooli laulikust, küll aga meenutasin laulu, kus olid sõnad, et mööda mägiteid Primorjest viis diviisi sõjatee...
Tema mäletas ka ja hüüdis kohe reipalt, et kas ma viisi mäletan. Edasi läks nii:
Mina: Muidugi! See oli nii ... mööda määäägiteid...
Tema: (Kummardub lähemale) Stopp! Kas sa viisi pead?
Mina: Ei!
Tema: (Ahastuse ja ärritusega) No mida sa siis laulad!!!
Mina: (Vaikin segaduses.)
Sekkub boss, kes leiab, et ei maksa inimest keelata, kui ta siiski soovib laulda, ka ilma viisita.
Mina jätkan pausi välja kandmist.
J.A. laulab seepeale ise kenasti modelleerides salmikese diviisist sõjateel ja jätkab mõne aja pärast ridadega teisest laulust, kus eemal käib plahvatusmürin, karm sõdur taas, sul valvsam samm jne.
Siis karjub meie peale, et tulime lõunalt ilma veini toomata. Teatab, et rahas pole küsimus, pole küsimus.
Nüüd kanname bossiga mõlemad pausi.
J.A. lahkub, kuulen teda veel eemal ümisemas valjuhäälselt sedasama sõjalaulu.
Küllap saate siis isegi aru, et punane sein kodus on tegelikult isegi rahustav. Ja kes tahab midagi muud väita, pidagu suu või ma ... laulan midagi!
1 kommentaar:
Haa.
Siinpool keegi, kellel kästi sedasama laulu laulda, mis sest et ei tema ega kümned teisedki ta kõrval viisi ei pidanud.
Sõnaga, ei vea sul, ei vea.
Sa pidanuks vene kroonus aega teenima.
Aga sein ja põrand on ju bjuutiful välja kukkunud. Kui see nüüd just miski äge Photoshopi trikk ei ole.
Postita kommentaar