Ei värvi hetkel

Reedel oli ka veel lapsel jõulupidu, kus osalesid kooli kõik seitse esimest klassi. Esiteks ühisnäidendi ja siis igaüks väikse etteastega jõuluvanale.
Läks pikale.
Oma klaasistunud silmad ja tardunud naeratusega näo sain aga liikvele siis, kui ülivitaalne jõuluvana haaras vöö vahelt miski puukulbi ja kutsus lapsi endaga vägikaikaveole.
Kuna lapsed hullusid jalamaid ja tahtsid muidugi kõik jõuluvana juurde lavale, siis kutsuti lõpetuseks vastaseks hoopis üks õpetaja.
Ma polnudki väga üllatunud, kui see oli Karli kraps klassijuhataja, kes laste vaimustusetormi saatel üles hüppas.
"M! M! M!" skandeeris pöördes esimene klass täeist kõrist neiule kaasa.
No ma ei harju sellega kuidagi, et õpetajat esinimega kõnetatakse. Minu ajal, kõlagu see väljend nii jubedalt, kui ta kõlab, olid õpetajad nagu õpetaja Saar, õpetaja Jõgi jne.
Et me oleks julgenud öelda kellelegi Silvi või Sirje - never!
Mäletan eriti ühte pedagoogi, kes pruun klassipäevik kaenlas, pruun seelik seljas ja volangkraega pluus üll kõminal mööda koridori trampis. Hirm oli teda vaadatagi!
Siis oli veel õpetaja T. Ma ei usu, et tal üldse eesnime oligi.
Ta õpetas matemaatikat kõige sadistlikumal viisil, mida võib ette kujutada - viskas laste vihikuid prügikasti, kiskus neid puruks või lasi lapsel endal kiskuda. Tema leiutas ka uudse märkustekirjutamise viisi: Ema! Sinu lapsel polnud täna jälle joonlauda kaasas! - kirjutas poiss või tüdruk värisevi käsi tema etteütlemise järgi. Või ka: Ema! Sinu laps on laisk ja lohakas!
Brrr! Õnneks ei andnud ta mulle ühtegi tundi, ilmselt oleks ma hirmust aru kaotanud. Kunagi hiljem, abituuriumis oli meil temaga kokkupuude, kui olin pidanud ta klassile õpetajate päeval tundi andma vms. (Selleks ajaks oli ta loobunud kombest visata klassi võti maha, eelistatult kuhugi radika alla või nurka, kust kõige tragim selle talle tagasi kätte tõi ja tohtis ukse lukust lahti keerata.)
Igatahes jättis õpetaja T. mulle üksildase inimese mulje ja mul oleks hakanud peaaegu kurb... kui mitte mu head sõbrad poleks pidanud omal ajal tema käe all õppima.
Hiljem lõid kaks narkouimas noormeest ta kirvega surnuks, kui ta üritas end nende peal kehtestada ja viisakat käitumist õpetada.
Noh, siia jõudsin siis jõulupeo juurest. Aga ilmselt ei saanud õpetaja T. kunagi ka ühtegi kinkekaarti nagu Karli õpetaja, kes tulnuks paari lapsevanema meelest saata jõulude puhul spaasse (oh, on ju nii pime ja sünge aeg), kuid enamiku otsusel leiti, et 1000-kroonine raamatupoe kinkekaart on piisav.

Aga Andry viimase märkuse kohta - päriselt, ma ei ole söönud mingeid herneid, mida keegi teine juba enne söönud on!