Kas teate kedagi?

Panen ikka ühe Itaalia pildi ka siia - sfinks San Michele villast, kes on lugenud, see teab.



Eile rääkisin ühele kolleegile, et ütlesin ära koolile, kes kutsus mu karjääripäevale kolme tundi andma. Tal endal on meediatunnid ühes koolis ja ta ütles, et asjata võttis need. Ja et ütles ära samamoodi koolile, kes teda oma karjääripäevale kutsus.
"Noored on internetis, internet on anonüümne," rääkis ta. "See tähendab, et klass ei osanud mulle öelda mitte ühtegi ajakirjaniku nime!"

Võib-olla ma ka keskkoolis poleks osanud öelda, kuigi lehti ma lugesin. Ma ei tea. Keskkoolis on kõik väga targad ja tähtsad ja armastavad targutada, ülevaadet elust ja ühiskonnast selles vanuses ju pole.
Ma saan noortest aru küll, aga näe ikka ei läinud nende maailma avardama. Ehk kuhugi väikesesse maakooli läheks.

Homseks on üks naisteklubi kutsunud mind oma elust rääkima. Nad olid väga lahked ja leebed ja ma ei saanud kuidagi järsult keelduda, kui nad armsalt ütlesid, et sooviksid väga minuga tuttavaks saada ja neil on palju küsimusi.

Ma loodan, et nad ei pettu ja me ei raiska asjatult aega ega tüüta üksteist.