Viisin täna reisibüroosse passi, et viimasel minutil st järgmiseks nädalaks sinna India viisa saada. Seda saab nimelt teha ainult Helsingis ja see kõik ei käi juba logistiliselt nii nipsust nagu ntks Egiptuse viisaga, mida saab nii, et annad seal lennujaamas dollarid ära ja saadki templi passi.


Ma loodan, et see inimene seal büroos ei unusta mu passi oma arvuti kõrvale ning saadab selle kiirelt sinna, kuhu tarvis.
Kui mitte, eks ma siis veedan aega mingil muul moel.
See mõte ise hakkas arenema suht kiirelt, sest Vahemeri on praegu seal tööl ja noh...ma ei teagi.

Olen 10 aastat tahtnud Indiasse minna, mitte kunagi aga Goasse. Ikka Kalkuta ja Nepaal ja. Olin väga kahtlev, kuni ühel hetkel mõtlesin, et ok, teen viisa ära, näis, mis siis saab ja järgmisel hetkel hõikus Vahemeri juba, et tehku ma kiiremini ja tuli lagedale pakkumisega, millest ei saanud keelduda.
Aga nagu ma pojale ütlesin - see on käes siis, kui ma ta enne varahommikusele lennule minekut üles äratan ja head aega ütlen.

Olge mureta. KUI ma tõesti sellele ootamatule teekonnale asun, siis te saate kindlasti need tavapärased mittesöödavad maiustused, mida enne minema viskamist aasta aega kapil kausis hoida.
Esialgu tunnen nagu teatud Bilbo Baggins enne ootamatut teekonda - hämmingut, segadust ning küsimust: kas see juhtub päriselt?