Oi taevas!Kui see perenaine siis väravale tuli! Sõnnikused dressid ja see vana luitunud pluus ja. Fotograaf vakatas ja mina ka.
Vanu asju täis õu, sõnnikune rada laudauksest elumajja, koerad ja kassid.
Piirkonna tuntud piimatootja elamine.
Puhas mahe! Seda need ökoinimesed ei tea. Nad ei tea, et see nende ülistatud maapiim tuleb otse sõnnikumägede vahelt.
"Ma pidin rääkides käega vehkima, muidu oleks kärbsed suhu lennanud," märkis fotograaf hiljem. Elu näinud mees, pole hullu. Ma ise tegelt vehkisin ka. Pea kohal rippusid kärbseid täis kärbsepaberid. Kärbseid oli seal lausa kahes kihis peal.
Samal ajal sõime hõrgutavaid mahetooteid - ülihead maitserohelisega toorjuustu, koduvõid, vorsti ja jõime piima peale.
Kõik sulas suus.Pärast käisin laudas sigu vaatamas. Laudauks oleks äärepealt pähe kukkunud, aga sead olid võimsad! Natuke veel ja siis ei saa enam laudast kättegi. Rokased ka muidugi silmadeni välja.
Õuel liikudes nägin, et midagi nagu põleb. Lõõm tuli isetehtud ahjust, kus undas küljes ventilaator, mis puhus kuuma õhku kilest katusealuse põranda alla - isetehtud kuivati selline keset õue!
"Kas pojad on sellised meistrid?"
"Ei, ma ise nagu ehituseasjades väga hea," lõi vanaproua silmad maha.
Kõik kokku oli selline realism, et täitsa lõpp. Ja see inimene on kõige selle segaduse keskel nii rahul, nii rõõmus, nii hästi majandav!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar