"Olen see ja see, palun leidke mu jaoks aega, tahaksin teiega tuttavaks saada!"
Mõtlesin, et vajun sinnasamasse hunnikusse kokku.
Päev oli alanud juba millalgi eelmisel aastal ja kestis ikka veel. Üritusel läksid rollid segi, mulle anti teha nõksa rohkem, kui oli plaanitud ja ühel hetkel ma väsisin ära.
Vajusin tooli, kus enne oli istunud riigijuht oma kaaskonnaga ja avastasin, et kohaliku elu seltskonna jms fotograaf pildistab mind.
"Ee... sa vist väsisid ära," täheldas ta ja lõpetas klõpsimise. Aitäh!
Riigijuhi abilised hiilisid minu juurde ja meelitasid-keelitasid üks ühte, teine teise kõrva: vaata seda memme!  Niiii armas! Tee kindlasti pilti! Palun tõuse nüüd üles, Tema Ise saab siis siia istuda ja memmega rääkida...
Oi taevas.
Ja siis tuli see mees. Et tema tahab tuvuda, et on see ja see juhatuse liige. Et siis teab, kellega suhtleb ja nii. No õige ka, aga täiesti vale aeg.
Okei. Läksin vaatama, et kas saan pilti sellest, kuidas Tema Ise maakondade toidudegustatsioonil pirukaid sööb. Lõin käega. Milleks see? Üks laps pistis mulle nina alla korvi kohukestega, võtsin sealt viisakalt ühe ja mõtlesin, et... tahaks ma ei tea... midagi muud, noh.
"Oi, sina sai kohukese! Kus see laps läks nendega," kuulsin kurba häält. See oli inimene saatjaskonnast. Jagasime kohukest,  tema hammustas sealt tüki ära, mina sain ülejäänu.
Kas see on päriselt, mõtlesin ma.
Aga oli.
"Hei, kuule, jube hea kotlett," ütles hääl äkki. Mu nina all oli näritud kotlett. "Võta, proovi!" julgustas Kaaskond.
Huh. Ja kas see on ka päriselt, mõtlesin ma. Kas keegi täiesti võõras pakub mulle tõesti lihapalli, millest ta on just poole ära hammustanud?
Elu elukest!
Heitsin viimase pilgu saali, et veenduda - see mees, kes soovis tutvuda, on kadunud ja ma võin hiljem rahumeeli öelda, et vabandage, ma ei leidnud teid, kui nägin, et keegi lehvitab meeleheitlikult ja asub läbi rahvasumma trügima.
Uh. Arvake, millega ta vestlust alustas? Muidugi sellega, et nimetas ühte mu lugu totaalseks jamaks ja lisas kohe, et tema muidugi ei soovi ajakirjanduses kunagi midagi kommenteerida. Selline põhimõte, vaat mis.
Tegin seda, mis on ainuvõimalik.
Leidsin sobiva hetke lahkumiseks ja helistasin Ajakirjanikule, et kurta.