neljapäev, 21. jaanuar 2010

No nii, siin ta siis on, Eliisabet Jõhvi...

Mulle pakuti bernhardiini, alustas Vend oma vagal moel.

Ah nii, vastasin ma ning jahvatasin 10 minutit igasugustest koertest, kes mulle pähe tulid.

... ja ma siis võtsin ta, lõpetas Vend.



Koera nimi on Babilon (mitte segi ajada Babüloni või Babyloniga, kes on ilmselt HOOPIS teised koerad.) Peale perenaise surma jäi koer kõhnaks ja kurvaks, vana oli ta juba enne ning nüüd on ta kammimisel ja hooldamisel uues armastavas peres.

Eakusest hoolimata suudab ta kuuldavasti teha uhkeid hüppeid ning käitub muus osas hmm... bernhardiinlikult.


5 kommentaari:

ajakirjanik ütles ...

Olles 2 aastat käinud bernhardiinide kokkutulekul tean nii mõndagi neist....nunnud koerad näiteks magavad lillepeenras, hüppavad üle aedade (vaid elektrikarjus on neid taltsutanud), kaevavad hiigelsuuri auke, alati peab olema kaasas rätik ila pühkimiseks. Aga muidu koerad nagu koerad ikka.

mererohi ütles ...

vaatasin koera isiklikult üle: rätik tati pühkimiseks oli selleks ajaks eraldatud ja hea oli.

Ammannaivo ütles ...

Alleaaa, see on nagu liikuv ahi.

Anonüümne ütles ...

У меня есть к Вам пару вопросов. Как можно с Вами связаться?

mererohi ütles ...

адрес электронной почты bian@hot.ee