Nägin e-koolist, et lapsel on tulnud teha üks hindeline töö, kuna tal ei olnud kaasas ajakirja Täheke.
St et sel ajal, kui teised lugesid Tähekest, tegi tema mingit tööd. Millist, seda ma ei tea.
Ta sai küll viie, aga...
Asi on selles, et nimetet ajakirja tellimine/ostmine on selles koolis esimesest klassist peale kohustuslik.
Kui me võtame nii, et algklassides käib seal koolis 350 - 400 õpilast, siis on see muidugi ca 6000 tiraažiga ajakirjale selge õnnistus, kui ostmine kohustuslikuks muuta.
Klassijuhataja on saatnud ka mitmeid meile, kus meenutab ja manitseb ajakirja tellima.
Ma ei ole seda siiski teinud.
Perioodikat on mu kodus nii palju, et selle vahele moodustuvad aeg-ajalt käigud. Ja tellida juurde veel üks ajakiri, mida laps varasemalt on vaevu kätte võtnud...Milleks?
Et ta ei peaks koolis tegema "hindelisi töid"?
Mõtlen praegu. Kas a) paluda selgitust ja küsida viidet, milline määrus või seadus annab õiguse lastevanematelt Tähekese tellimist nõuda b) hankida see sindrima ajakiri, mida enamikes kohtadest ei müüda ning mille saamiseks tuleb läbi joosta kolm kioskit või kaks raamatupoodi.
Samas - saan aru, et peaks hoidma suu kinni. Kuulu järgi pandi eelmisel aastal ühes linnalähikoolis kahtesid neile, kel polnud suuski...
3 kommentaari:
Ma ju rääkisin sulle kohe, et see Tähekese kohustuslik ostmine on veidi veider nõue, mis teenib lihtsalt ühele ettevõttele kasumit.
Minu meelest oleks vastutulelik, kui õpetaja leiaks ka muid lahendusi. Täiesti normaalne oleks, kui ta paljundaks lastele selle ühe või kaks vajalikku teksti. Või siis ostku klassi 4-5 Tähekest, mida lapsed võivad kordamööda lugeda või üksteisele ette lugeda. Ja miks üldse seda Tähekest nii väga taga ajada... Las lapsed laenutavad raamatuid ja loevad neid. Kas siis sellest ei piisa? Ja miks õpetaja ei võiks pakkuda valikuvariante? Kõigile lastele ei pruugi ju Täheke meeldida.
Mina esitaks küll õpetajale mõned põhimõttelised küsimused sellise asja kohta ja paluks tal põhjendada, miks see ajakiri lapse haridusteel nii oluline on, et selleta enam hakkama ei saa. See ei ole ju normaalne, kui näiteks gümnaasiumis paluks ühiskonnaõpetuseõpetaja kõigil lastel oma aine pärast Postimehe koju tellida aastaks. Ja ärgu ta tulgu argumenteerima väitega, et see on ju nii väike raha...raha pole oluline, oluline on põhimõte.
Ajakirjanik
Jah. Jah. Jah.
Kirjutasin haridusministeeriumisse ja sain sealt kaks erinevat vastust juba järgmisel päeval, mis põhimõtteliselt ütlesid mõlemad, et kuna meil põhiharidus tasuta, siis tohib sellist reeglit kehtestada ainult kokkuleppel lapsevanematega ja tegelikult, kui koolil on selline tore algatus, et panna lapis rohke lugeda jms siis peaksid nad tellima ajakirja ise kooli raamatukokku.
Kavatsen minna ja vestelda õpetajaga, sest see ongi põhimõtteline küsimus. Aga ma ei taha ka, et see lõppeks nii, et olgu, las teie laps siis olla ilma Tähekeseta ja teised telligu/ostku seda edasi.
Tähekest rahastab suures osas riik ja minu märkamist mööda kirjutavad seal (mis tähendab, et saavad ka honoreeritud) võrdlemisi kindlald inimesed.
Kuna peatoimetaja on Ilona Martson, siis on seal tihti Kivirähu jutukesi, kes on küll tore, aga ega temagi sulest kogu aeg kulda tilgu ja sellel asjal on siiski haltuuramaitse juures.
Ja ma arvan ka, et Täheke leidku endale muid turustusviise.
ma ei usu, et see mingi turustusviis on, olen kindel, et õpsil on hea muretu kord kuus vähemalt lapsed lõikama ja kleepima panna sama asja.
Sita õpsi esimene lause on: Nii, Tehke töövihikud lahti leheküljelt... Aega on tunni lõpuni"
Postita kommentaar