laupäev, 16. jaanuar 2010

Järjekordne sünnipäev

Täna käis laps siis J. sünnipäeval, mis oli tähelepanuväärne seetõttu, et J. on esimene tüdruk sünnipäevale kutsujate hulgas.

J. ema võttis ette lennukalt - külalised kutsuti kokku Pirita spordikeskuse suusarajale. Karlil suuski pole, siiani on tema suusatamistihedust arvestades olnud mõistlikum neid laenutada.
Eks siis ka seekord. Teistest lastest mõnel oli oma kasvule sobiv komplekt, ühel ema suusad, teistel ilmselt väiksemate vendade-õdede omad. Kava oli selline, et kõik lapsed suusatavad vaimustunult kaks tundi, söövad suppi ja kooki ja mängivad mõistlikult veel 1,5 tundi.
Tegelikkuses suusatasid nad torisedes ja porisedes ja kukkudes pool tundi, puukisid end toitu täis ja olid valmis käratsema ja huilgama.
Kui mina Karlile järgi jõudsin, siis vedeles suusakeskuse ees lumes näost roosa J., ta ema tuli joostes rajalt ja näis pisut endast ära olevat ja mures, et mõned lapsed on kuhugi kadunud.
Peoks renditud ruumi keskel tortide ja kausside vahel istus J. vanaema ja jõi midagi roosast Barbiega plasttopsist.
Ma keeldusin kohvist ja teest ja supist ja koogist, sest siis oleks pidanud Karl oma õueriideid ja saapaid hakkama ära harutama, aga see mõjus seltskonnale nii murettekitavalt, et mulle suruti kaasa kaks prisket tükki küpsisetorti. Taldrikul.
Kes teavad, need teavad, et autot mul praegu pole. Nii leidsingi end tatsamas mööda metsarada bussipeatusse rahuloleva Karliga (küpsisetort on ta lemmik) ja palja koogitaldrikuga.
Sidusin taldrikule salli ümber ja nii oli kõik korras.
Siiski ei meeldinud mulle miski: iseenesest on kena, kui linnalapsed viiakse metsa alla värskesse õhku, eriti, kui selleks on nii lahedad ilmad nagu praegu, aga... ilma selle sünnipäevata oleks minu linnalaps olnud täna maal vanaema juures nagunii ja mina oleks tädi juures saunas vett kerisele loopinud.
Ja see lapse organiseerimine, viimine ja toomine, suusalaenutus jms - see on tüütu.
Ma tahaks, et need lustakad sünnipäevad ei nõuaks nii suurt ajakulu. Lastel poleks olnud midagi ka selle vastu, et J. aias mängida ning hiljem kakaod juua.
Siin linnas on lihtsate asjadega alati nii keeruline.

1 kommentaar:

andry ütles ...

see oli kuidagi nii armsalt muumitollilik sisse kanne ja välja õtlemine