Maakera parasvööde, kus me asume, on inimestega suhteliselt hõredalt asustatud, kirjutab ta seal ja soovitab ajada gloobusel näpuga järge - enamasti laiub samal laiuskraadil ookean või on seal hõreda asustusega piirkonnad.
Muideks - Vahemeri vahtis Saaremaal käies heldimusega teeäärset võsa ja kilkas aina, et seesugust laialehist metsa juba mujal ei näe! (Rääkisin sellest Saaremaa vanaemale. Ta kihistas.)
Relve kiidab veel nagu jaksab meie rabasid ja jõuab lõpuks välja puisniiduni, mis on tema meelest pärlite pärl.
"Kahtlustan, et väga suur hulk eestlasi ei teagi, mis see puisniit on," kirjutab ta ja selgitab, et need on vanad karja- ja heinamaad, kus vähesed puud ja põõsad vahelduvad lagedate soppidega. Peale Eesti on neid vähesel määral veel Venemaal ja Rootsis, Euroopas on säärased niidud pöördumatult kadunud.
Ma ei ole päris kindel, kas mind mu esimesel eluaastal kohe Saaremaale viidi, aga oletan, et nii see võis olla.
Kuna ma olevat hakanud käima kaheksakuuselt, siis oletan, et osa samme enne aastaseks saamist tegin ma just nimelt puisniidul.
Hilisemal ajal olen ma ainulaadsel kultuuriväärtusel röövleid ja piraate mängides küürutanud ja roomanud, samuti marrastanud seal põlvi ja harjutanud hundiratast.
Samuti olen vedelenud seal kõhuli ja vaadanud aupaklikult distantsilt käbedaid kõrvaharke ringi kihutamas.
Sindrima puisniidu lõhn on see, mida ma aeg-ajalt unes näen, kui olen mõtisklenud enam, kui vaja elu mõtte ja isiklike eesmärkide üle.
Niisiis, seda Relve arvamust lugedes, tuli mulle välguna helendav mõte - mis oleks, kui läheksin ja kasvataksin hoopiski Saaremaal lambaid?
See tundus lihtsalt imeline.
Arutasin asja Karliga. Kui palju maksab üks lammas, küsis see praktiline ja oma arvutamisoskuse üle uhke laps.
Kui palju maksab, noh ütleme, 500 lammast, küsis ta järgmiseks.
Ja siis veel, et kust ma selle raha kavatsen saada.
Nii et lõpuks jääb praegu nii, et esialgu käin vanas kohas tööl edasi.
Tüüpiline puisniit vanaema maja naabruses Saaremaal.
4 kommentaari:
Ühtepidi hämmastab mind teie elitaarsusetaotlus ja eneseupitamine:
...oletan, et osa samme enne aastaseks saamist tegin ma just nimelt puisniidul.
Teisalt, võin teile poole kohaga lambaks tulla. Ainuke häda, teen palju kisa, annan vähe villa
Ma olen äärmiselt elitaarne! Ema kinnitusel ma lausa roomasin kuue kuuselt mööda niitu!
Lambad on teretulnud, aga nad peavad saama regulaarselt pügatud!
aga kas me ei saaks nii kaubale, et ma oleks rohkem nagu tõujäär, enamiku ajast mökitaks niisama, ja kui enam ei viitsi mökitada, siis tegeleks ühe meeldivama toiminguga.
Irw... kuna mulle meeldib lühendada ja kasutada suupäraseid nimesid, siis kas ma tohin teha muganduse tõujäär = tõuk ja kasutada edaspidi seda nime?
Postita kommentaar