Mingid idioodid põletasid maha Kõpu poolsaarel kasvanud ülilaheda männi.
Mänd lösutas nagu miski paks vaip kivide ja liiva peal ja oli kohe näha, et teist sellist pole ligilähedal olemaski.
Isegi bioloogid ei oska öelda, kuidas puu selliseks vaibaks kasvas ja püüd pookida selle oksi teistele mändidele näitas, et neist kasvavad täitsa tavalised mastimännid.
Tuul ja võimalik, et miski eriline, mida leidub Kõpu õhus, olid selle puu teistsuguseks kasvatanud.
Noh, nüüd on ta läinud. Põletatud. Tuhaks ja tolmuks. Täiesti haige.
Ma ei imestaks, kui hiidlased seal varemetl nutmas käiks ja küünlaid paneks, ma teeks seda ise küll.
See viie meetrise raadiusega tutsakas oli seal rannas nagu sõber või tuttav, alati jalutati sadama poolt minnes vähemalt sinna välja. Ja teiselt poolt minnes käidi ka vähemalt männi juures ära.
No milleks on vaja üleüldse elavale puule tuld otsa panna???
Hiidlased pole veel toibunud vist juba 20 aastat tagasi mahapõletatud Ülendi pärnaga juhtunust ja käivad seal mälestuskoosolekuid pidamas.
Aga samas muidugi - miks välistada - hulle on ikka meie keskel ja täiesti võimalik, et mingid kohalikud ise käisid rannas tikke krabistamas.
Aga see on see juhus, kus puu põleb, aga inimene saab haiget.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar