kolmapäev, 7. detsember 2011

Saared

Jooksvasse lehte saan kolm lugu: Saaremaalt, Osmussaarelt ja Kihnust.
See on mu saarterekord ühes lehes.

Aga ka jooksev aasta on saarte poolest ok, eile just mõtlesin, et sain tänavu esimest korda Osmussaarele, Vaindloole ja Ruhnu. Lisaks teist korda Vilsandile ja kolmandat või neljandat korda Pranglile.

Nüüd on vaja veel võtta Mohni, Abruka ja Keri, siis võib natuke rahulikumalt hingata ja uue tiiruga alustada otsast.

esmaspäev, 5. detsember 2011

Kaamos

Nädalavahetusel tegin yht tööd Saaremaal, mille juured on suves.
Kui käisin Vilsandi esimesel laulupeol, siis rääkisid kohaliku valla kooriliikmed oma uhiuuest koorist ja et olid sellega teinud talvise laulupeo. Nyyd nad kutsusid minu oma teisele talvisele laulupeole ja sain ka minna.
Need on vahvad üritused.
Maainimesed ka mulle meeldivad.
Aga.
Nad ei oska päev enne yritust öelda, milline on nende eelarve.
Nad teavad, et maja on planeeritud rah amassi jaoks liiga väike ja lihtsalt loodavad, et ehk mahub.
Nad kutsuvad pealtvaatajaid, kuid unustavad teha ajakava ja pealtvaatajad ei tea, millal ja kuhu minna.
Nad tahavad fotosid, aga ei taipa tellida kedagi, kes pildistaks.

Enamik saabujaid hakkab kohe tühjaks jooma kaasavõetud pudeleid ja pooleni jõudes on ettevõtmine läinud väga häälekaks.
Igatahes on mugav ja kodune. Ka üha pikemalt naisdirigente embav vallavanem on muhe.
Kuid, armas aeg, kuidas ja mida sellest kirjutada?

Aga kirjutada ikka tuleb. Inimesed armastavad oma jutu järgi ju positiivseid lugusid, las siis saavad ühe sellise.
Ja ärgu pärast kurtku!

kolmapäev, 23. november 2011

Käisin eile ühe vaimulikuga intervjuud tegemas. Muuhulgas rääkis ta sellest, et on kutsutud ühte kodu pühitsema, kus laps ei saa magada, sest räägib, et tema toas istuvad lambikupli peal onu ja tädi.

Toimetuses puhkes kahe kolleegi vahel vaidlus.

"No mida! Mina küll ei usu, et tema palvete peale need onu ja tädi ära lähevad!" pahvatas üks.

"A sa muidu usud, et seal kupli peal need onu ja tädi üldse istuvad," venitas teine. "Minu meelest tuleks sellest peale hakata nagu."

See teine on kauem ajakirjanik ka olnud juba ja ei usu nagunii suurt midagi. Kirikus ka ei käi, sest kardab püha kohta iseendaga ära rikkuda.

esmaspäev, 21. november 2011

Käisin eile Kablis ja Mõisakülas ja jah - ka seal tahaksin elada!
Õnneks leidsin ühe memme, kes mind suveks külla kutsus, ise lootes, et ikka elab nii kaua.
Muidu tegelen hetkel käsitöö ja haridusega. Kui lasteaedade mänguplatsid muidugi sinna hariduse alla käivad. Käsitöö on aga teemaks seetõttu, et kolleeg kirjutas tillukese arvamuse sellest, kuidas käsitöölised kaubelda ei taha ning need on nüüd kurjad kui herilased ja arvavad, et see oli meelega tehtud solvamine.
Mina pole küll ka kunagi aru saanud, miks peavad muhu mustris tikandid nii kallid olema ja miks villase sokipaari eest küsitakse 200 krooni, aga näe, käsitöölised ütlevad, et seegi on muidu saadud!
Ja et alla 20 euro pole mõtet kindaid osta ega müüa.
Mul on kõvad käsitöögeenid ja käelises tegevuses ma olen osav, aga kududa pole tõesti viitsinud. Kui asjade hinnad ikka nii jubedalt tõusevad, siis peaks selle ette võtma.

esmaspäev, 7. november 2011

pühapäev, 6. november 2011

Kass

Kuna meil Väino kadus ära jaanipäeval, siis olime siiani niisama ilma kassita. Mõne nädala eest leidis Karl kodu lähedalt ühe täpselt samasuguse punase kassi, kellel isegi valge laik on näos sama koha peal. Karl arvas, et ju see Väints on ja tassis kassi koju. Kass vahtis ringi ja tegi minekut, aga tuli mõne päeva pärast tagasi ja jäigi.
Eile leidsin kohalikust poest seinalt kuulutuse selle kassi pildiga, kus kirjutati, et ta on leitud ja loomade hoiupaika viidud. Sealt oli omanik ta küll ära toonud, kuid kass ei tahtnud korteris elada ja lasi jalga.
Omanik on väga hoolas naine, kellel oli kurb meel, et kassile korter sugugi ei meeldi, aga kui ta kuulis, et ta loom on järjekordselt leitud, siis tõttas jooksujalu kohale. Ta väike tütar oli kassile nimeks pannud Mussu. Karli meelest oli see õudne.

"Kindlasti mingid inimesed, kes oma loomi sülle krabavad ja väntsutavad," kahtlustas ta ja palus, et talle ei öeldaks, kui kassile järele tullakse, sest ta ei soovi neid omanikke näha.

Omanik aga vaatas, kuidas kass uhkelt edasi-tagasi käib küsis ettevaatlikult, et kas Mussu ei võiks meile jääda. Et nagunii on ta proovinud talle maale kodu leida, sest kass ei taha olla mujal kui õues.

Kassi kasuks rääkis minu jaoks asjaolu, et ta on pärit Saaremaalt ja Karli meelest oli tähenduslik see, et kassi sünnipäev on päev pärast tema oma. Ja ka see, et kõuts õues püsib ja toas pikutamas ei käi, sobib kenasti.

Ta on 1,5 aastane, keskmist kasvu isane kass, lahke ja erk. Ei söö toorest kala ega toorest liha. Väga sõbralik ja lahke ning tundub, et püüab ka hiiri, igatahes põrandaharja juba püüdis.

Näis siis.

reede, 4. november 2011

Tuld!

Maleringis käiv laps edeneb hiigelsammudega.
Male meeldib talle millegipärast väga ja eile võtsime kodus mängu ette. Olin eile korra ratsuga hooletu ja pumm! kaotasingi.

Nii et ütlesin talle, et tegelt oskab vanaisa ka malet.