Pühapäev, 14. juuli 2019

18 ja mitmed teised sündmused

Vahepeal sai laps 18 täis. Vastne täiskasvanu tervitas seda verstaposti murelikult ja küsis, kas nüüd peaks ta osad arved enda maksta võtta? Olin veidi ehmunud, sest ei olnud arvanud, et selliseid signaale välja annan ja kinnitasin, et esialgu las jääb nagu on. 
Käidagu aga koolis ja nii. Pealegi oli ta juba teinud talvel kopsaka väljamineku ja kinkinud mulle 2 piletit Ed Sheerani Riia kontserdile, et saaksin temaga sinna minna. Vanaema naeris seepeale, et emale on ikka hea kinkida põrandahari või ülikonnariie, aga tegelikult mulle see asi päris meeldis.
Aga enne seda oli muudki veel.


Ajalises järjekorras toimus siis esmalt lapse sünnipäev, mille puhul kogunes maamajas
isetekkeline ansambel Kasukas. Esitati valgeid roose, söödi ja joodi. Minu meelest oli igati auväärne tähistamine. Samal ajal Vend ehitas uut välikempsu ja sai selle pooleldi valmis ka.



Siin lauldakse sünnipäevalapsele Avicii "Hey Brother", otsa tulevad "Valged roosid" ja "Tsirkus".

Kemmerg kerkib.

 Pärast seda sõitsin varsti Saaremaale, kus toimus üks sünnipäev. Laud kaeti kaevu juurde, mulle väga meeldis. Selliseid sünnipäevi tuleb moodsal ajal harva ette!

Samuti tuleb harva ette järgnevat situatsiooni: leiti üks traktor lähedaselt heinamaalt ja veendi juhti tulema ja niitma maha ka majatagune plats, sest muidu kasvaks see puhta kadakasse. Ootasime, et traktor tuleks. Siis tulid kõrvalmajast pisikesed käimasolevad linnapoisid vaatama, kuidas traktor niidab ja lõpuks seisime kahe perega poolteist tundi niidu servas ja vaatasime traktorit.
Üsna meditatiivne.



Vanaema (91).


Minu telk heinamaa ääres.


Siis tuli laulupidu. Mul oli see töö mõttes seitsmes. Laps on käinud vist kolmel laulu- ja tantsupeol, aga seekord oli eriline, sest nüüd oli ta seal ise oma kooriga. Tassis rongkäigus lippu ka ja. Tegime koos pilti, sest ikkagi juubelipidu 150 ja siis tal on midagi, mida meenutada ja oma noorusest pilte näidata, kui ta ükskord saab 110 ja ajalehed (või mis iganes) paluvad tal meenutada, kuidas kõik tema nooruses oli.



Ja siis sõitsime Ed Sheerani kontserdile. Laps teadis enamikke laule ja laulis neid koos fännidest poolakatega rõõmsalt kaasa. Mulle meeldis kõik väga. Mõtlesime, et võiks fännipoest ka midagi osta ja otsustasime vinüülplaadi kasuks. Laps oli sellest väga elevil, see oli selline erutavalt uus ja põnev asi, millest ei teagi, kuidas see õieti töötab. Mina, kes ma olen onu Remusega üles kasvanud, ei saanud esiti arugi, millise murrangu lävel oleme.

Igatahes jooksis laps poodi ja ostis ühe taskukohase st odavamat sorti vinüülimängija. Otsisin kohe välja esimese ettejuhtuva plaadi (olen neid ikka ostnud, et äkki tuleb ka grammofon järele), et talle selgitada, kuidas asi käib, juhtus olema Heli Lääts.

Siis panime Ed'i peale ja nüüd laps istub ja vaatab, kuidas plaat keerleb ja on sellest juba sõpradele mitu videot saatnud. Tõesti, kõik vana tuleb tagasi!

Küll ma hiljem kuulan Heli Läätse ka.







Kommentaare ei ole: