Nojah. Telekast tuleb "Titanic", mis kestab koos reklaamidega neli tundi. Ma algust vast vaatan või umbes sinnani, kus on see rahvapidu. Muide, üks väga hea film on ka "1900", kui võimalik, siis vaadake. See on poisist, kes sünnib laevas, kasvab seal üles, on geniaalne pillimängija ja siis jääb ta laev vanaks.
Üle-eile käisin koos kolleegiga intervjuud tegemas. See kujunes väga lustakaks ja lõppes sellega, et pilti tegime inimesest mitte tordi vaid heeringaga. Pakkusin seda heeringat intervjueeritavale hiljem koju kaasa, kuid ta keeldus kindlalt. Pidin ise selle arvutikotti toppima.
Toimetusest läksin aga edasi külla, liikusingi sinna, heeringas nüüd juba käekotis. Alati, kui sealt midagi tahtsin võtta, siis tuletas läbi mitme koti tungiv lõhn meelde, et hei, siin ma olen, teie heeringas!
Nüüd jõudsin nii kaugele, et sõin heeringa ära. Ta seiklused olid vast paremad, kui maitse.
Eile käisin vaktsiineerimas. Kollapalaviku vastu. See on kohustuslik, kui lähed ntks Ghanasse, mida ma märtsi keskel teen. Kollapalviku süst sisaldab elus baktereid, mis tähendas, et pidin enne tegema HIVi kiirtesti, milleks mind saadeti anonüümsesse kabinetti. Seal oli tore venelanna, kelle arvuti oli just üles öelnud. Ta vandus valjusti vene keeles, sõimas, karjus ukse vahelt kedagi Sašat ja vihastas, kui kuulis, et see on lahkunud.
Minu poole pöördus ta nagu toatäis päikest. Veel rõõmsamaks läks siis, kui leidis, et proov on kenasti negatiivne.
Järgmine jutukas inimene oli vaktsiini süstija, hallipäine ümar tädike, kes õpetas mind, et elus tuleb positiivselt mõelda ja saatis ära sõnadega: "Veetke mõnus päev, sööge, jooge ja ka klaas veini ei tee paha!"
Kui nii siis nii. Aga mul on teist päeva vaktsiinist käes õlast sõrmedeni surin. Ja üldse. Üks porine küünlakuu. Loodame, et läheb paremaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar