Eilne päev

Oli niisiis pühapäev.
Hommikul vara tulin Türilt, et jõuda hommikul Tallinnasse. Sealt läksime edasi autojuhi ja fotograafiga Saaremaale. Kiiresti-kiiresti pidi saama tehtud üks lugu tavalise inimesega.
Autojuht palus end oma haugisopi juures maha panna ja kadus võssa, meie süstisime edasi saare  teise otsa.

Tavaline inimene ootas meid oma ema sünnipäevalauas. Seal oli punt pärlikeede ja sitspluusidega memmesid 75 pluss, igaühe kohta laual pudel mingit magusat ja kleepuvat napsi.

"No, naised, kas kodus ise veel õlut ka teete?"
 "Oiiieiiii õlu pole naiste jook!"
"No mis te siis joote?"
"Viina!"

Aga ei joonud nad seda viina ka, hakkasid meelde tuletama hoopis, kuidas kunagi kellegi pulmas sai õlut joodud ja mis siis kõik juhtus.

Sõime-jõime, viskasime nalja. Nagu ikka. Lisaks tuvastas üks memm, et tema poeg Peeter Lümandast tunneb mu isa. Palusin Peetrit tervitada. Selgus ka et Peetri tütar töötab minuga samas ettevõttes ja on juba maale sokutanud meie uue reklaamnänni salli, mida me isegi pole veel kätte saanud. Eesti värk. Siis vaatasin, et kell läheb, rebisime tavalise inimese endaga kaasa ja läksime põõsa alla juttu rääkima. Inimene oli lõpuni kindel, et ju me teda kellegagi segi ajame, sest keda tema huvitab?

Ega ta ei uskunud ka, et me tema pärast pühapäeval Tallinnast sinna Saaremaa teise otsa... Ega ise ka vahepeal ei uskunud.

Kui tavaline inimene oli võhivõõrale, keda ta elus teist korda nägi ehk siis mulle kõik saladused ära rääkinud, panime minema. Põikasime sisse kuulsate kaksikute juurde, jõime pool tundi kohvi ja imetlesime merevaadet. Pärast pandi salat ja kook karbiga kaasa.

Siis panime siva autojuhile järgi. See polnud ühtegi kala saanud ning kuri pull oli teda vette tormates ehmatanud. Mees kukkus oma kummipükstega merre ja üldse läks kalapüügituju päeva jooksul vähemaks ja vähemaks. Ootaski meid juba bussiputkas.

Vaatasin, et äärepealt jõuame järgmise praami peale, ei lasknud kedagi rooli ja tegin ühe kiirema mineku. No paar minti jäime hiljaks ja pidime siis 50 minutit uut laeva ootama.

Vat siis ma väsisin ära. Ostsin pisikese pudeli õlut ja vahtisin õhtupäikses tuimalt ringi.

Ometi sai seegi päev kuidagi läbi ja pool tundi enne südaööd saabusin koju.

Täna kuulsin, et lehe maht on muutunud ja täiesti võimalik, et see lugu sinna ei mahu.

Minul aga soovitati edaspidi tööd paremini korralda.