Mul on kaela peal 112,5kg, millega neiu kükke tegi. See tähendab, et ma jõuaks teid vajadusel metsast välja lohistada ja võite luurele tulla küll minuga. Ausalt öeldes, nad muidugi ei oodanud, et suudan seda raskust liigutada.
Lendasin neiu käes nagu kott takku. Pärast vaatasin peeglist üle, et kas ma ikka olen veel sama raske nagu hommikul tundus - näis uskumatu, et keegi nii väike võtab mu õlale ja lajatab vastu maad.Vähemalt korra matsatasin matile nii, et hall kõmises vastu ja mõtlesin, et kas see tõesti juhtus just nüüd minuga? Aga tüdruk aitas mu kenasti jälle püsti ja päris sihukese hooga enam ei lennutanud.
Miks ma seda teha lasin? Pealik ütles, et olgu matile mindud. Ja noh, miks ka mitte. See pole sportlasele halb, kui ta meedia vastu muru surub. Pealegi teevad sellised asjad inimestel meele rõõmsaks, kui ajakirjaniku üle muiata saab ja nad räägivad teinegikord meelsasti.
Lahkudes olingi juba nagu pereliige.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar