Jäin koos kõrvalrea autoga vöötraja ees seisma, kui nägin peeglist, et miski suur kolakas tuleb täie hooga. Ja lajataski Volvo džiip (XC90, kui kedagi huvitab) mulle sisse, lendasin hea hulga maad edasi, igatahes pikalt üle vöötraja.
Vedas sügavalt neil jalakäijatel, et nad polnud hakanud veel teed ületama, muidu poleks just sinikaga pääsenud.
"Kas te ei teadnud, et siin on vöötrada," küsisin härralt, kes autost välja kargas ja kätega vehkides minu poole tormas, ise vahetpidamata hüüdes, et ta on täiesti süüdi!
Kahju, et see sihuke kõrge auto oli tal. Madalamate sõidukite kõkse on mul linnas kärukonks mitmel korral kinni võtnud.
Mul oli juba laupäeval sihuke tunne, et ei ole liikluses autoga olemiseks hea aeg. Mitmed avariid tulid meelde ja oleksingi täna läinud bussi või rattaga (oma sisetunnet ma usaldan väga ja harva, kui see alt veab), aga fotokott on käsitsi vedamiseks nii jube raske!
Noh, igatahes kraapisin väljas oma puruks tagatulede ja nihutatud stangega kärult vee ja harjaga ennist pori maha, kui saabus naaber lömmis ninaga.
"Mul oli avarii, panin ühele tagant sisse," kurtis ta. "Padjad kõik lahti ja!"
No vot, et sihuke nädal siis. Olge kah ettevaatlikud ja vöötrajal eriti!
Muide, nägin unes, kuidas ma raha loen. Võikski nüüd öelda, et mulle sõitis vöötrajal tagant sisse miljon krooni.
Jään ootama, et see juhtuks ka mingil muul ja meeldivamal moel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar