Vestlus koolis

Tänaseks oli planeeritud pikem vestlus koolis koos Karli ja õpetajaga.
Muidu on kõik OK, aga õpetaja kurtis, et laps on ikkagi aeglasem, kui teised. Laps selgitas, et ta ei ole aeglane, vaid mõtleb enne läbi, kui hakkab midagi tegema. Seda tõestas ka pilt laste kappidel, kus kuivasid poolikud tööd - nad teevad õhupallist rahakassat ja muidugi see pisike pall, kuhu oli kõige vähem paberit jõutud kleepida, oligi Karli oma.
Ma ise teen asju enamasti kiirelt ja räpakalt ega heida seda sugugi lapsele ette, kui ta tahab teha neid aeglaselt ja põhjalikult.
Nojah.
Lisaks ütes õpetaja, et Karl on nii vaoshoitud ja korrektse käitumisega, et ta ei saa kunagi aru, mis lapse peas toimub, kas kõik on ikka OK ja palus tungivalt, et laps ikka ütleks, kui millestki aru ei saa või on mingeid muresid.
Laps lubas lahkelt seda teha, aga nagu ma aru saan, siis nad näevad selliseid abi-asju õpetajaga erinevalt.
Hiiglama pikk vestlus oli ja minu poolest võinuks see ka olemata olla, aga need on vist kohustuslikud või midagi sellist. Õpetajad soovivad ka lapsi tundma õppida ja ennetada igasugu kiusu ja muud hädasid.

Aga lõpuks katke vestlusest, mis näitab, et laps tõesti mõtleb, enne kui ütleb:
*
Õpetaja: Kuidas sulle su trenn meeldib? Kas seal vahel miski häirib ka või on midagi, mis sulle ei meeldi?
Laps: Mulle ei meeldi, kui teised käratsevad ja ei kuula, mida treener räägib.
Õpetaja: Kas sa ei ole vahel püüdnud teistele öelda, et nad oleksid vaikselt ja kuulaksid?
Laps: Kui ma teistega rääkima hakkaksin, siis ei kuuleks ju mina ka, mida treener räägib.
Õpetaja: (pärast pausi, natuke jahmunult) ...nojah...tõesti, kui te kõik räägite, siis ei kuulegi keegi midagi...
Lapsevanem: (istub vaoshoitult, ei käratse, naerab sisemiselt ja loodab, et õpetaja märkab - laps suudab oma käitumist põhejndada palju paremini ja arukamalt, kui mõni täiskasvanu!)