Mäletate seda filmi: Meie oleme siin ju tütre pärast! Kus Maarika on! Kuhu te olete pannud mu ainukese...
Käisin täna tegemas juttu, mis sai kokku lepitud jaanuaris. Siis polnud mul aega ja tegelikult kadus asja uudislikkus juba ammu.
Aga asutuse pressiesindaja korjab vähimaidki raasukesi, mis aitaks olla meedias esile tõstetud ja nii ma selle avantüüriga kuidagi nõusse jäin.
- Ega mina ei tea, mida rääkida, ütles näitleja kohe.
- Mina isiklikult tulin otse kompostihunnikut kajastava uudise juurest, vastasin mina kaunis tõredalt.
Tasapisi asusime ühest-teisest heietama ja lõpuks sai sellest kummastav jutuajamine, millel ei olnud algust ega otsa sugugi mitte.
Kuulsin siiski ühe kena seiga kompjalaga kanast, kellele tehti kahvlist tehiskoib.
Ma usun, et see päästab lõpuks loo.
2 kommentaari:
:D
Mina olen siin sõbra pärast. Kus Pianka on? Kuhu te olete pannud mu ainuke.
Ma ju palusin, et helista mulle
Ma ei ole papagoi, ma pole krammafon, mis viskab ja viskab .. viskab ja viskab... viskab ja viskab...
Postita kommentaar