Kuidas kiusata teismelist

Selline lugu, otsisin oma vana tuttavat, no tõesti 7-8 aastat pole näinud. Aga nüüd oleks vaja.
No ja ta elab kuskil Iiirimaal, mingeid kontakte kuskil polnud, ainuke jälg oli õe reidikonto.
Õde käib kuuendas klassis ja on kuskil 13 siis.
Tegin siva endale konto ja saatsin talle sõnumi, et haljuu, anna venna meili.
Tema mõne aja pärast, et mida-mida, kes sa sihuke ja nahuke oled ja võõrastele üldse mingit venna meili ei jagata!
Mina küsima, et mida halba ma siis selle kirjasaatmisega võiks ka teha, ei tea ja et olen vana tuttav, tahan Iirimaa kohta küsida.
Tema vastu, et ahah, meil see ja see.
Mina, et kle tänud, aga ega sa mind ju nüüd ikka ei tunne!
Tema, et noo, ise ütlesid, et vana tuttav...
ICC!
Kuna mul oli juba lõbus selle aja peale, siis kiusasin teda veel. Et kuidas muidu ja tore, et sul nüüd nett on ja koolis kenasti läheb jms.
Teismeline läks üha enam ähmi, et mis salajane tyyp see luurab siin ringi!
Kahjuks lõppes kõnelus järsult just kõige põnevamal kohal, kui ütlesin, et olen juba vana inimene ja tunnen ta vanemaid.
Aga jah, lihtne on nendega. Liiga lihtne ja nii etteaimatav.
Kui nad loeksid rohkem raamatuid musketäridest ja mereröövlitest, mitte ei igavleks virtuaalselt, siis nad ehk ei oleks nii haavatavad.

Muuseas lastest veel - koolis pidid kõik lapsed joonistama sõbrapäevakaardi ja klassis kellelegi kinkima.
Minu laps joonistas kolm kaarti. Esimese pühendas ta tervele klassile ega soovinud ühtegi õpilast välja valida. Teised kaks joonistas ta kibekiiresti siis, kui selgus, et klassis on kaks last, kes ei saanud kelleltki ühtegi kaarti ja kinkis need neile.
Ise sai ta kaks kaarti, mõlemal peal auto ja kinkijaiks käharpäised plikad.

Ma ei osanud kogu selle asja peale midagi öelda.