Ja on meil selline Evelin...Enne lahkumist sain loa kasutada esimesel korrusel asuvas toas olevat fööni. Tuba oli suur, avar ja täiesti normaalne. Tusaselt küsisin mutilt leti taga, et miks meid sinna neljandale pandi.
"Noo, esimesel on toad kallimad," kukkus naine seletama.
"Ja siis," küsis fotograaf.
"Jaah, nooh, need olid koristamata ka," tunnistas tubli töötaja.
Ma arvan, et koristamata need jäävadki, kuni majas on veel korras tube, kuhu inimesi panna.
Öösel lõugas koridoris kamp teleinimesi. Neil oli vaja lipu heiskamisele kohale minna kaks tundi varem ehk 5.05 ja koridoris uskumatult karjuda. ("Margit magab allpool! - Jõite palju või!? - Pole siin keegi joonud!") Hiljem kohtasin hommikusöögilauas tuntud saatejuhti, kes kugistas muna ja lubas kolleegide peale lärmamise pärast kaevata.
Lisaks olid kolleegid majaesise ära blokeerinud ja ta pidi oma auto viima tasulisse valvega parklasse, kus ööpäev maksis 17 krooni. Kuulsus arvas, et see on uskumatu hind ja uskumatu linn.
Hiljem nägin teda elegantses riietuses vastuvõtul. Oleksin tahtud näha teda lahkumas sealt kööbakast helesiniseks värvitud vestibüüliga hostel-hotellist, kus adminn veetis öö leti kõrval diivanil.
Muust huvitavast tuleb mulle meelde, et fotograaf suutis osta adminni käest kümne krooniga kaks õlut, maja all asuvast pagaritöökojast kopsupirukaid ja saada tuppa kaks kannu oivalist kohvi. Hommikusöögiks toodi igale sööjale kolm praemuna ning kokk seisis laua kõrval, käed puusas ja teatas, et nii kui öeldakse, praeb kohe juurde.
Noh olgu. Mul praegu tuli uni peale jälle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar