teisipäev, 1. mai 2018

Kasulik inimene

Käisime kolleegiga intervjuud tegemas.


Koos käime aeg-ajalt seepärast, et nii on justkui lõbusam - tema on selline uljas ning lennukas ja mina see põhjalikum pool, kes jaksab vastuseid ka kuulata. Noh üldse võtan otsad kokku, tegelen pildistamise orgunniga, küsin juurde, mis vaja ja kirjutan kokku ja üldse kõik see muu nipe-näpe.

Seekord algas asi nii, et kui ta mind tutvustas, et näete, kesse veel kaasas on ja loodetavasti pole teil selle vastu midagi, vastas isik, et absoluutselt on! Et pole mõtet seda ringi siin nii suureks ka ajada.
Isegi sõnakas kolleeg jäi korraks tummaks.

"Ma tulen siiski," ütlesin lahkelt ja rõõmsalt, sest ma ei kavatsenud sugugi kuhugi minema minna. "Küll näete, minust on palju kasu."
"Temast on kasu jah," patras veidi ähmis töökaaslane, sest intervjueeritav polnud ka just kergesti jah-sõna öelnud. Hiljem ta tunnistas, et kartis mu kolleegi...

Lõpuks saime sõpradeks, nagu see ikka tavaliselt läheb. Mina käisin veel korra inimesel eraldi külas vanu pilte üle vaatamas ja jäi nii, et saame veel kokku. Et nii palju oleks veel rääkida.

"Teist on tõesti palju kasu," ütles kuulsus mulle lõpuks.

Kena ju, et päevad päris niisama mööda ei lähe.

Kommentaare ei ole: