esmaspäev, 12. märts 2012

Teises otsas

Olen N. linnas. Kohtasin täna üht venelast, kes oskas eesti keelt, sest ta oli varem töötanud koos soomlastega.
Muidu on mul teenindajatest kahju. Nad muutuvad nõutuks ja kurvaks, kui selgub, et ma tõesti ei saa... ja et Vend ka ei...
Eriti kurb oli rahvaloendaja, kes ukse taga reipalt kopsis ja oli valmis täiega töötama. Kui selgus, et tema vastas on eestlane, kes räägib eesti keelt, vajus ta näost ära. "Kirjutan, et korter seisab tühjalt," tuli talle siis rõõmustav mõte.
Kuna keeleseadust justkui täidetakse ja sildid poodides on ikka esmalt eesti keelsed, siis visuaalselt on mulje üsna tavapärane, ainult et keegi ei saa neist siltidest midagi aru.
Õhtusöögikohta otsides leidsin ühe pubi menüüst toidu: “Putin” kanada rahvaroog friikartulist ja juustust kastmega. Nojah, mis teha. Putin müüb, olgu siis kastmega või ilma.
Ma passin siin natuke nõmedalt, sest ei süvenenud täie tõsidusega piirijärjekorra teemasse, arvestasin ka, et alati on ju võimalus jala üle minna.
Õnneks on natuke aega, kasutan seda inimestega kohtumiseks. Täna sattusin ühte veidrasse juuksurisalongi ja mõtlesin, et peaks tegema keemilised lokid. Et oleks kuidagi stiilne. Ma vaatan, kuidas homme aega on.
Mulle meeldib Venna korter, see sobiks mulle väga hästi. Kahju, et see linn selline natuke imelik on.

3 kommentaari:

Vend ütles ...

jaa, aga see söögikoht, kus sa küsisid kartulivormi ning teenindaja läks eestikeelset menüüd lugema, et aru saada mida sa tegelikult tahad?

mererohi ütles ...

jah, salatit küsides ma oskasin seda ise juba näpuga menüüst näidata. aga nad see-eest naeratasid vahetpidamata!

Rannapiiga ütles ...

Nagu öeldakse: naeratus võidab kõik :)