See pilt üllatas mind. Selle teegi keegi agar tädike, kes tahtis meid enne Vilsandilt lahkumist pildistada. Üllatusin seepärast, et ma olen enda meelest veel nii normaalse ilmega, tegelt oli mu kannatus selleks ajaks juba lõpukorral.
Hullem oli ka alles ees - sõitsime pimedas 1,5h läbi madala mere, põrudes ja hüpeldes räpases traktorikastis. Ma istusin mingite küpsisekarpide otsas, ma ei usu, et neist kasvõi üks terveks jäi.
Ja ma olin näinud küll, kuidas traktorimees kogu päeva viina jõi ja pudeli kabiinigi kaasa võttis.
Kogu üritus meeldis mulle väga, aga ebamugavusi oli ka küllaga. Kui väikesaared mulle nii hirmsasti ei meeldiks, siis ma kurdaks!

Juuli Saarema pildid SIIN.