Olen nüüd lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori lugusid.
Hästi kirjutatud, loomulike dialoogidega ja värvikad. Mõni pisiasi paneb kulmu ka kergitama, aga laiemas plaanis asusin neid raamatuid siiski endale soetama - väärt kirjanduse ilmumist peab ikka toetama.
Sarja esimesest raamatust ajendatuna plaanin nüüd ükspäev minna Toomkirikut vaatama, eile juba vaatasin seda alt Balti jaama juurest ka. Olen seal küll korra või paar käinud, aga nüüd vaataks värskema pilguga.

Kesse seda vanalinna ajalugu ikka nii detailselt ju teab, ses mõttes teeb Hargla tänuväärselt harivat tööd.
Vanalinn on tegelikult äge, kuigi ma kipun seal ikka veel kergesti eksima. Aga viimaste aastate linnaelu tulemusena leian nüüd üsna kenasti üles Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste ning tean, kus toimetasid dominiiklased. Tänu Vahemerele olen saanud ka teada, et ordurahvas elas Toompeal ja linnakodanikud nn all, kus kehtis Lübecki linnaõigus.
Lübeck ongi muuseas üks meie järgmisi pika nädalavahetuse sihtmärke.

Aga Hargla Tallinna raamatuid võtke julgesti lugeda.