Tuulega tuld teha?

Olime tõusvas tuules täna Vahemerega rabas ja natuke seenemetsas. Kui tema ahjuküttega korterisse jõudsime, oli väljas juba noor torm.
Vahemerel olid aknad pärani lahti, tuba külm ja niiske nagu jube.
"... pliidi alla tuld teha?" küsisin. Oleksin seda ise teinud, aga pliidi peal olid igasugu vidinad ja asjad.
Tirisin jopil luku lõuani ja jõin teed, kuni Vahemeri maitsvat seenerooga tegi. Siis oleksin veel teed joonud ja juttu puhunud, aga ei saanud - Vahemeri kolistas köögis nõusid kokku ja murdis pliidi ees tikke.
Sügisese esimese tuletegemise oleks võinud siiski jätta mõnele sellisele päevale, mil ei saja ning tuulevihurid ei püüa korstna kaudu tuppa puhuda, aga see selgus alles siis, kui tormipuhang tuhka mööda kööki laiali lõi.
Oli alles jant. Brrrr.
"Sina arvasid, et võiks tuld teha," hüüdis Vahemeri üle vihiseva iili mulle järgi, kui suitsust lõkendades ja tossates koju minekuks gaasi andsin.

Mul tuli meelde, et kui peale esimest meeste tanstupidu oma toonasesse maamajja jõudsime, siis tuli emal ka ootamatu idee kesköö paiku tuld teha.
Muidu oli plaan niisama aias istuda, aga siis ei saanud ka magama minna, sest pliit keeldus lambist koostööst ja akendest ja uksest tuprus sinist suitsu nagu jube.

Ma ütlen teile, sõbrad - kui on aega, siis kasutage seda mõnusalt sõpradega rääkimiseks ja tuld tehke siis, kui nad on koju läinud.