Meil pole ikka veel telekat.
Viimati, kui sain nii palju raha kokku, et sissemaks teha, nägin ühe spordiklubi reklaami ja kulutasin raha sinna.
Täna käisin koos teiste algajate paksudega erinevate masinatega tutvumas.
Ausalt öeldes olime suht koomiline parv. Igaühel seljas see, mis enam-vähem läheb ja ühel mutil oli väike pruun käekott ka koguaeg kaenlas.
Spordiklubis küll keegi teisi eriti isiklikult ei vahi, need kes trenni teevad, need vahivad oma pulsikellasid ja mõõdikuid nina all või imetlevad peeglist oma muskleid.
Tunniajase masinate vaatamise järel olime võhmal ja väsinud.
Meid ärgitati kõike ise proovima ja ikka ettevaatlikud olema, et endale liiga ei teeks.
Pärast torkisin iseseisvalt ühte käimislinti ja leidsin sealt ühe kardioprogrammi, mis kiiruseid muudab, pulssi mõõdab ja kalorikulu loeb. Kõndisin poolt tundi ja muutusin üha tusasemaks.
Siis siia oleme jõudnud!
Maksame hunniku raha selle eest, et käia ja energiat kulutada!
See on loodusseaduste vastane, ma leian.
Kui mul poleks viimasel poolel aastal hakanud pikemad pingutused üle jõu käima, siis ma vilistaks selle spordiklubi peale.
Praegu ma ei saa pingutada ja vilistada korraga.
Katsun vähemalt nii palju seal klubis ära käia, et sellega hakkama saaks.
Mulle meeldis väga üks naine meie pundist, ta oli umbes sama tusane, kui mina.
"Näis, mis saab," porises ta riideid selga kiskudes. "Mõtlesin, et peab ju kuskilt alustama, midagi pole parata."
Kui ta kuulis, et ka mina olen esimest korda klubis, siis tundus asi talle parem.
Üldiselt vaatasin, kuidas teised täna oma kaalusid masinatesse toksisid ja imestasin kõvasti. Ma ei saa nimelt aru, kuidas teised paksud oma kaalu juures palju kõhnemad välja paistavad.
Arvan, et nad panid kilosid kõvasti juurde, et ennast tähtsamaks teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar