Haarasin eile poes liig hoogsalt küpsisepakki, käis üks nõks ja poest väljudes oleks vaja olnud seda vanaisa keppi, mida viimasel ajal Vend käepärast hoiab.

Viimane selline seljavaluhoog oli kahe aasta eest, peaaegu juba unustasin, kui jube võib see olla.
Õnneks tuleb homme Tädi Maalt Lastega, nad on reipad ja ma saan pikutada voodis ja näiteks siis kui kõik on istunud mõnusalt, oiata oma nurgast: kas keegi tooks mulle klaasikese vett...

Enne reumahoogu jõudsin käia ära pärast Saaremaad ka Hiiumaal. Seal oli normull, aga ilma Vahemereta mitte päris see, mis võinuks. Pidin käima üksi seenel, mis mulle seekord ei meeldinud ja üksi või noh lapsega külas vanapaaril, kes elab pool aastat Jeruusalemmas ja teise poole Hiiumaal.

Mees on füüsik-matemaatik ning elavate loodushuvidega - ta oli korjanud rannast ümaraid kivisid ning seletas, et need on polü-mingid asjad, mis on meteoriidisulamid. Atmosfääri sisenedes need sulasid tilkadeks ning jääle kukkudes säilitasid oma kuju ja nüüd saab neid rannast korjata.

"Meie omast küll mitte, ma olen sealt kõik ära korjanud," lisas ta.
"Ma ei teadnudki, mis need on, et neid korjata," ütles Vahemeri hiljem natuke solvunult.

Kui käia suudan, siis toon autost päevapeale need meteoriiditilgad ära ja teen siia pilti, saate teada, mida vaadata.

Hiiumaal olles ööbisime tuttava pere juures telgis ja saime metskiku äiksetormi kaela. Välku lõi nii-et telk oli valge ja lõpuks hakkas padukas sisse pritsima. Mõtlesin tõsiselt, mis on hullem, kas magada muidu soojas magamiskotis ja lasta veel näole pihustuda või minna, pingutada telginööre ja saada läbi leotatud. Last ei saanud saata, ta magas nagu kott ega hoolinud veest ja äiksest põrmugi. Toredad hetked looduses, teate küll.

Üleeile käisin Altja kalurikülas, sest olin unustanud telkima minnes telgi ja vihmaga liguneda ei tahtnud. Seal on mul vana tuttav Ülle, kes mu oma lõkkeplatsi servas olevasse sarasse lasi.

See oli väga hea ööbimine. Kella nelja ajal öösel püüdsin natuke end ärkvel hoida, et tähti vaadata ja siis hakkas kaugel mere kohal äiksekõmin, aga minu peale paistis tõusev päike ja soojendas mu kõhtu. See oli mõnus.

No vot, nii see puhkus läheb ja päris hea on. Neljapäeval lähen Ahvenamaale, see on selline tööreis rohkem ja siis algab juba kool.

"Sügis koputab ukse taga," teadustas ühel õhtul ilmatädi ETVs.
"Kuulsite!" huilgas laps. "Ärge keegi ust lahti tehke!"

Vanaema maja Saaremaal.
Ait öösel.