laupäev, 27. märts 2010

Õuntest või noh - peamiselt õuntest

- Naturaalne siider on pastöriseerimata jook, millesse ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid ega alkoholi. Et siidriõuntes on suhkruid üsna vähe, siis ei ole jook ka käärimisprotsessi lõpul kuigi kange: naturaalsete siidrite alkoholisisaldus küünib maksimaalselt 8–9 kraadini.

- Naturaalne siider: see on pastöriseerimata, samuti ei lisata kääritamisel pärmi. Enamasti on see siider kuiv ning kannab aastakäigu märget ja/või geograafilist määrangut. Hägusus ja aktiivne pärmisus on seejuures kvaliteedi näitaja.

- Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid aga tõvestavate mikroobide arengut. Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris, kusjuures kuumal suveajal ja pühade puhul kahekordistati eraldatava märjukese kogust. Mainimata ei saa jätta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu.

Miks ma seda kirjutan? Sest mul on viis liitrit sarnast kodust siidrit. Noh mitte enam nii palju.
Ma ei kääritanud seda küll tammevaadis nagu parimates Inglise töökodades, aga tulemus on hea. Vend tõi nimelt sügisel püti käest läinud õunamahla ja eelmise korra kogemusest teadsin juba, et seda ei maksa ära visata. Lasin kuskil poolteist kuud tünnikesel oma elu elada ja sellega polnud muret, sest ülearune surve immitses välja, aga sisse õhku ei läinud ning õunaveini puhul tekkiv äädikaks minemise oht ka ei kummita.

Eelmisel aastal tegin sama asja 1,5 l pudeliga, kuid nendel plastpudelitel on kaelad kõvemad, kui 5 l tünnikestel ja liiga palju gaase jäi sisse. Kui tahtsid klaasikest maitsvat jooki saada, siis oli korgi mahakeeramine nagu raputatud vahuveini avamine - seda tuli teha kraanikausi kohal ja alati läks hullusti aega. Aga maitse oli hea, puhas selge brut.

Kui tänavune suurem kogus oli oma aja käinud, siis tõstsin ta jahedasse, kus teoreetiliselt ei peaks käärimine enam edasi kestma, aga ma kipun asju unustama ja kui siider jälle meelde tuli, siis oli see juba karmidele miinuskraadidele alla andnud. Tavalisel talvel poleks selles hoiukohas miskit juhtunud, aga tänavu tegid need alla 20sed miinuskraadid kõigele ära.

Noh sulatasin püti üles, lasin seista ja nüüd võtsin avada. Kõhuhädade raviks sobib hästi, samuti puhastas minutitega kõrbenud poti.

Kui oleks veel selline keeruline torudega aparaat, siis saaks ka säärase vedeliku, mille avamisel pudeli kohal laes värv kooruks puhtalt aurust.

Peamine on ka see, et pole värv- ja lõhnaaineid, nitraate ega muud säärast (poe plekkpurgisiidreid ma isegi ei puuduta, rääkimata selle keemia joomisest). Puhtad õunad. Või noh - nagu klassikud ütlevad: peamiselt õunad...

- Ta kobas oma riietes ja tõmbas välja pudeli, mis oli poolest saadik täidetud oranži vedelikuga. "Ma annan teile siit lonksukese närvide rahustuseks..."

"Mis see on?"

"Mida erguti talolist," vastas ta ja lükkas korgi pöidlaga maha; laes tema pea kohal hakkas värv kõrbema. "See on õuntest tehtud. Noh... põhiliselt õuntest..."

Kommentaare ei ole: