Merepiilu kiire reaktsiooni tõttu saime õigel ajal pead alla ning punane valgusrakett põles lõpuni rahva seas rannaliival. (Pildil näetegi, kuidas see meie suunas kihutab ja teine on meie ühispilt tervete kasukatega.)
Aastavahetusest endast pikemalt rääkimata arvan vaid, et see meeldib mulle rohkem, kui jõulud.
Ei pea valmistuma, muretsema punase mantliga mehe koti pärast ega vedama lauale mingeid traditsioonilisi roogasid.
Uus aasta tuleb lihtsalt mauhh! Ja järgmisel päeval saab jälle eluga edasi minna.
Eelmisel aastal ma otsustasin uue aasta pöördelise lubadusena teha vähem tööd ja mõelda rohkem teistes, samuti väga vajalikes kategooriates.
Noh, ma ei saa just öelda, et ma teeksin vähem..., aga ma ei tunne enam oma aju niimoodi jubedalt tyhjaks väänatu ja aiale nõrguma visatuna.
(Ja ma olen olnud hoopis vähem hädas viirushaigustega, tegelt neid polegi nagu olnud.)
Uueks märksõnaks on tänavu seega mitte enam töö, vaid rohujuur. Ammuilma olen tahtnud rohkem taimi korjata, mätastes surkida ja linde vahtida.
Eile tegin kohe algust ja vahtisi alustuseks kuud, sest tahtsin pildistada Veenust. Kuu oli pilve tagant vaevu nähtav, Veenus ei hakanudki paistma, kuigi ootasin niikaua, et sõrmed hakkasid juba peaaegu ära kukkuma.
Ehk tuleb aasta tervikuna siiski loodusvaatluste osas tugevam.
Parimad soovid ka blogilugejatele kõige ettevõetava uue tarbeks!
3 kommentaari:
Minu meelest võiksid kõik ühispildid olla sellised. Keegi ei põe siis, et tal on juuksed mustad, nägu viltu, silmad kinni, vistrik ninal jne. Kõik on rahul. Ma pole kunagi kaunim välja näinud, kui sel pildil :P.
ma olin ka ise väga kaunis, kahjuks jäin kaadrist täiesti välja, kuigi naeratasin nagu hull.
Mererohi
MIna olen ka kaunis ja kuidas õelda... priske. Uuel aastal luban hakata lahjasid pirukaid sööma.
Postita kommentaar